Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad P3-viksemate pealkirjade laadid. P1_p2 on hierarhiliselt nummerdatud. p1 on 1., P2 on 1.1., P3 on 1.1.1. ja jrgmine P2 on 1.2.; P3 oon 1.2.1. jne. -------------------------------------------------------------------------------- --------------
Naiste positsioon hiskonnas pole kunagi olnud meestega tiesti vrdne. Mis moodi erinesid ja sarnasesid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka naiste positsioonid hiskonnas? Nii Vana-Roomas , kui Vana-Kreekas olid naised meestest palju madalama thtsusega. Neil oli vhem igusi ja rohkem keelde. Ometi vib elda, et Vana-Roomas oli naiste elu pisut kergem. Kui Vana-Kreekas olid naised suurema osa elust kodus ning viibisid vljas nii vhe, kui vimalik, siis Vana- Roomas vtsid nad paljudest ritustest osa.Nad vtsid koos oma mehega klalisi vastu ning saatsid oma kaasat ka pidudel. Siiski olid naised mlemas riigis, kas isa, mehe vi muu meessoost sugulase eestkoste all ning neil ei olnud poliitilisi igusi
tasuks kirja panna ka phiseisukohad ja konkreetsed nited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline mratlus, ajalooline taust . Alateema (nited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvte: jreldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lhike kokkuvte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest mrk-snadest koos mningate lesthendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud ph-jendusi. Mustandi kirjutamine on aeganudev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vas-tuse saamisel otsustava thtsusega. Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel misteid seletades), tausta lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimuse- le/probleemile!
Võiks arvata, et orjuse tõid ameerikasse hispaanlased , kuid siiski mitte.K uid nagu aafrikas oli ka ameerikas orjanduslik kord olemas ( nt asteekidel), paljudes kultuurides oli tavaline orjade ohverdamine ja tundmatute orjade kehvasti kohtlemine. Kui hisp tulid, ürit kohalikke orjastada. Juba Kolumbus tõi 1495 Ameerikasse 500 orja. Arvas ka et kuigi nii palju kulda ei leitud kui taheti, oleks indiaanlaste orjastamine hea sissetulek. Indiaanlaste kasut orjadena jäi majanduslikult väikese thtsusega. Ideoloogilised probleemid aga ka see,et indiaanlastel oli kerge põgeneda, paljud indiaani hõimud oli dpigem küttijad/korilased, ei olnud harjunud põllumaj( Lõuna- Ameerikas siiski mitte). Ennekõike rakendati neid palgatööna, Mehhiko ja Peru hilisemates istandustes oli tavaline et sa oli mustad orjad, teise osa olid indiaani palgatöölised. Tõusis ülesse ka valgete tööjõu kasutamine. Ilmselt polekski võimatu olnud valgete orjatöö
annaabi.ee 
