Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik M seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud A kohas või piirkonnas. A Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia. T Kliimaklassifikatsioonide alused: E ·Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte A järgi (nt. Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne mereline A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D U
märtsis 185mm, aprillis 100mm, mais 60mm, juunis 45mm, juulis 43mm, augustis 41mm, septembris 41mm, oktoobris 45mm, novembris 52mm, detsembris 105mm. Maksimum temperatuur on aasta alguses veebruaris 31 kraadi, märtsis hakkab temperatuur natuke langema kuni juunini, millal on 23 kraadi sooja, mis on ka miinimum temperatuur ja siis hakkab jälle kuumemaks minema. (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 77-78). 5. Kirjelda valitud ala niiskusreziimi Thornthwaite'i järgi. Thornthwaite`i järgi on Uus-Guineal niiske, mulla niiskustase on 1mm või enam aga vähem kui 60cm. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 172). 6. Kirjelda valitud ala aastaaegade esinemist. Uus-Guinea asub ekvatoriaalses vöötmes, kus pole võimalik aastaaegu eristada. (Eva Jeleisky, lk2). 4 7. Määra valitud ala kliimavaldkond Köppeni ja Strahler'i järgi.
vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik - naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem. Kliima Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused - temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen) - õhumasside alusel(strahler) - mullavee bilansi alusel (thornthwaite) Maakera sademete piirkonnad - niiske ekvatoriaalne 10N-10S mE 2000-mm - pasaatide tuulepealne rannik 5-30NS mT 1500-mm - troopilised kõrbed 10-35NS cT alla 250mm - kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50NS cT cP 100-500mm - niiske lähistroopika 25-45 NS mT(suvel) 1000-1500mm - kesklaiuste läänerannik - 35-65NS mP 1000-mm - kesklaiuste üleminekuvöönd 45-65NS mP cP 500-1000mm - Arktika ja polaarkõrbed 60-90 NS cP cA cAA -300mm Kliimavöötmed Köppeni järgi
Kiirgused: gammakiirgus, Röntgeni kiirgus, UV-C, UV-B, UV-A, Nähtav valgus, Infrapuna-(soojus-)kiirgus. Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklasssifikatsion on klassifikatsioon, mille alusel eristatkse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen); Õhumasside alusel (nt. Strahler); Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) Kohalikud tuuled: briisid- põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest. Kosmogeensed pinnavormid metoriidi kraater Krüogeensed pinnavormid- külmumise tagajärjel. Nt polügonaalpinnas, termokarst- igikeltsa ajutine sulamine, mille tagajärjeks on neg pinnavormide ehk alasside kujunemine. Kuiv kesklaiuste kliima kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud. Õhutemp suur aastane amplituud. Sademeid vähe (ca 500mm) maksimumiga suvel.
vabaneb. Niiskete õhumasside liikumisega (ümberpaigutumisega) toimub vertikaalne ja eriti suurel määral horisontaalne energia ülekanne. -3- MAISMAA VEEBILANSS, MM/A EVAPOTRANSPIRATSIOONI JAOTUS, MM/A -4- ARIIDSUSINDEKS Ariidsusindeksid saab määrata mitut ei moodi: · Budõko Ariidsuse indeks = Rn/LP · Thornthwaite (1948) ariidsusindeks - AIT = 100*d/n, kus d on kuu P ja PET vahe · UNEPi ariidsusindeks AIU=P/PET, kus P ja PET on aasta sademete hulk ninga aasta potentsiaalne evapotranspiratsioon Ariidsed alad UNEPi ariidsusindekis järgi: HÜRDOGRAAFILINE JAOTUS KRAAVIDE JAOTUS Kuivenduskraavis- saab rakendada metsakuivendamisel. Teekraavid- kasutatakse tee heakorra tagamiseks. Talvel kahjustab jää teid ja kui
palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik
Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. 21. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen) b)Õhumasside alusel (nt. Strahler) c)Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) 22.Kliima tüübid ja nende iseloomustus Niiske ekvatoriaalne kliima • Kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd • Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C,
annaabi.ee 
