Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots.pedagoogika on rasketes oludes elavate inimeste pedagoogiline aitamine. J.H. Pestalozzi (1746-1827) mõjutas rahvakooli ja lastekodutegevuse laiendamist. N.F.S. Grundtvig- rahvakoolitusliikumise ideoloog ja algataja Karl Mager(1810-1858) talle tähendas sots.ped eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiivi. Hans Thiersch- ta rõhutab sots.pedagoogika teoorialoomes ja tegevuses lähtumist inimste argielust, reaalsest oludest milles inimesed elavad. Sots.pedag. tõõ on eelkõige inimeste konkreetne aitamine nende pingutustes parema argielu saavutamiseks. John Dewey (1859-1952) pragmaatilise pedagoogika teeooria esindaja
Samas Pädagogik ei diskuteeri otseselt Lüdersi ja Winkleriga, ei jaga nad üldiselt osutus Nohli teooria kahetsusväärselt kitsaks ja ühekülgseks nende kähe autori optimismi sotsiaalpedagoogika uuema arenguloo osas. "Selleks, et sellele oleks võidud rajada sotsiaalpedagoogika ulatuslikumat Juba 1990. aastal avaldatud artiklis kurdab Hans Thiersch, üks eelnenud teaduslikku alust. Eelkõige kritiseerib Niemeyer Nohli üht kuulsaimat aastakümnete suurimaid korüfeesid saksa sotsiaalpedagoogikas, et postulaati - pedagoogilise suhte kontseptsiooni -, mis taandas kasvatuse sotsiaalpedagoogika kui akadeemiline distsipliin ja õppeaine on pelgalt õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele. See jättis
kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain Mikser 8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?) Heinrich Tuggeri järgi saab sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö mõiste suhetes eristada nelja põhikäsitlust: Identsus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on oma eesmärkide ja meetodite poolest
Võib läheneda järgmiselt: (1)Teadus on teadmiste süsteem produkt, tulem; (2)Teadus kui teadmisi loov tegevus - protsess 9 Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tõelistest uuendustest (sh uuest teooriast) saab rääkida vaid siis, kui see pakub vana ja teadaoleva asemele midagi põhimõtteliselt uut. (Krull, 2001) Mollenhauer ja Thiersch üritasid siduda sotsiaalpedagoogika, pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda
annaabi.ee 
