Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust
Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat.
miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. Sõna termomeeter võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos 'soe' ja metron 'mõõt' pärinevatest koostisosadest. On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a. ehitas Ctesibius vedelik-termoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611 aastal kalibreerib Galilei termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. Esimesed
Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Sõna võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos "soe" ja metron "mõõt" pärinevatest koostisosadest. Ajalugu On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a. ehitas Ctesibius vedelik-termoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk-termoskoobiks. 1611 aastal kalibreeris Galilei termoskoobi Sanctorius, võttes
maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. [ 1 ] 1624. aastal võttis sõna termomeeter (prantsuse keeles thermometre) kasutusele Jean Leuréchon , moodustades need vanakreeka sõnadest thermos, mis tähendab soe ja metron, mis tähendab mõõt. Ajalugu Erinevate kirjalike allikate põhjal võib lugeda termomeetrite leiutajateks Avicennat, Cornelius Drebbelit, Robert Fluddi, Galileo Galileid või Santorio Santoriot. Erineva ehitusega kraadiklaaside sünniaastad jäävad 1597. ja 1695 aasta vahele.
temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga. 2 Termomeetrite ajaloost Termomeeter on mõõtmiseks kasutatav riist. Mõõteriist, mis viiakse mõõteobjektiga vahetusse soojuslikku kokkupuutesse. Sõna termomeeter tuleneb kreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt). Esimest termomeetrit kutsuti termoskoobiks , kuna selle riistaga sai ainult vaadelda, mitte mõõta. Termoskoopi kasutatakse ka tänapäeval võrdlusriistana kaksiktermoskoobi kujul. Itaalia leiutaja Santorio Santorio oli esimene leiutaja, kes pani numbriskaala termoskoobile. Kuid on ka teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõdeti õhktermoskoobiga, mille leiutajaks oli Philo Bütsantsis. Üks esimesi termomeetri idee edasiandjaks oli Galileo Galilei, kes leiutas
Lamb to the Slaughter by Roald Dahl (1916-1990) The room was warm and clean, the curtains drawn, the two table lamps alight - hers and the one by the empty chair opposite. On the sideboard behind her, two tall glasses, soda water, whiskey. Fresh ice cubes in the Thermos bucket. Mary Maloney was waiting for her husband to come him (correction: home) from work. Now and again she would glance up at the clock, but without anxiety, merely to please herself with the thought that each minute gone by made it nearer the time when he would come. There was a slow smiling air about her, and about everything she did. The drop of a head as she bent over her sewing was curiously tranquil. Her skin - for this was her sixth month with child - had acquired a
skoopia (väljendab ala, vt eelm) gastro/skoopia, horo/skoopia stereo (stereos `ruumiline') stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat sün, süm, sül (syn `koos, kaas, ühis') sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism teek (thk `hoidla, kast') karto/teek, disko/teek tehno (techn `kunst, meisterlikkus') tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia tele (tle `kaugele, kaugel') tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor termo (thermos `soe') termo/meeter, termo/staat, termo/karp tetra (tettares `neli') tetra/loogia, tetra/pakend tri (tri `kolm, kolmik') tri/loogia, tri/ennaal öko (oikos `maja, elamu') öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter, materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon, plaan, protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide
Nt. ladina-kreeka päritolu eesliiteid saksa keeles 71, inglise 3.3. Ladina keel kui Euroopa keeles 59, nimevaramu alus järelliiteid saksa keeles 122, inglise c) Positiivseid omadusi näitavatest keeles 46. omadussõnadest Felix, Beate, Vera, Clemens, 2. Sõnatüvede liitmine: Christian, Alma; kr. thermos+ kr. statos> termostaat Benedictus; Clara; Pia jne. (1831) d) Positiivse konnotatsiooniga lad. audio+ kr. philos> audiophil nimisõnadest: Eelistatud o-tüvelised sõnad: bio-, Leo, Gloria, Margarita (vrd eesti nephro-, holo-, keeles sama astro-, photo- jne. loogika: Helmi, Helme, Helmet); Lisa-o tüve lõppu heakõla pärast: Regina, Victor, physi-o-logos ('looduseuurija')
annaabi.ee 
