Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravikku säilitatakse õhukindlalt suletud purkides või marineeritakse, samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobivad ka kuivatamiseks Trühvel Trühvel on mustjas ümmargune krobeline väga intensiivse maitse ja lõhnaga, gurmaanide poolt kõrgelt hinnatud seen, mis kasvab maa sees. Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad kottseente hõimkonda. Esimesed kirjalikud ülestähendused trühvlite kohta pärinevad Theophrastuse sulest 4. sajandist eKr. Sel ajal ja hiljemgi oli trühvlite päritolu suur müsteerium, mille üle arutleti kirglikult. Valge ehk Alba trühvel pärineb põhiliselt Põhja-Itaaliast, Piedmonte regioonist. Must trühvel kasvab põhiliselt Périgord´i regioonis Prantsusmaal. Just see trühvel kasvab tamme juurte all ning on trühvlitest kõige eksklusiivsem. Hiina trühvleid leidub muidugi Hiinas. Neid kasvab seal palju ja seetõttu eksporditakse neid hoolsalt ka Euroopasse
tervist tugevdada. (Beaumont College; lk 5-7) Roomlased võtsid egiptlastelt ja kreeklastelt taimetarkused üle ning kasutasid samuti aroomivanne ja -massaazi. Roomlased hakkasid suitsutama isegi imperaatori auks, rajati avalikke saunu, kus oli erinevate temperatuuridega vanne ja ruume, samuti sai lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel
võibolla b''. Kaasaja kontekstis saab Aristotelese loogikat vaadelda kui predikaatarvutuse oluliselt piiratud, lahenduvat varianti. Tasub tähele panna, et Aristoteles ei tegelenud lausete loogilistest sidesõnadest (ja, või, ei, järeldub) moodustuva struktuuri - lausearvutuse - uurimisega. 2.1.3 Theophrastus Peale Aristotelesest jätkas Ateena koolkonna juhtimist Theophrastus Ersesusest (371-286 e.m.a.). Kõik Theophrastuse teosed on kaduma läinud, kuid sellegipoolest on tema ning ta kaasaegse ja kolleegi Eudemuse tegevusest küllalt palju teada. Theophrastus jätkas Aristotelese uuringuid modaalsuste alal, tõi Aristotelese süllogistikasse uue väidetetüübi ja kombineeris mõisteloogikat lausearvutuse elementidega, vaadeldes süllogisme nagu ``kui a, siis b; kui b siis g; järelikult, kui a siis g''. 2.1.4 Eukleidese õpilased ja stoikud Kreeka geomeetri Eukleidese (430-360 e.m.a
annaabi.ee 
