neetud tema väljaminemine ja neetud tema sissetulemine. Ärgu Jumal iial andku talle andeks." Spinoza oli tol ajal 24-aastane. Seda meest ei ole asjata nimetatud võib-olla kõige tähelepanuväärsemaks filosoofiks, kes kunagi on elanud. Tema loogika ja järjekindlus on tapvalt halastamatud-tema kartmatus kõigub hullumeelsuse piiril. Tema omapärane ja kartmatu filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Spinoza Tractatus theologico-politicus (teoloogilis-poliitiline traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista. "Piibel laseb mõistusel olla absoluutselt vaba" ,kirjutab ta oma traktaadi sissejuhatuses," Piiblil ja filosoofial ei ole mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele."
5 professorikohta vanas Saksa ülikoolilinnas Heidelbergis. Eelistades vabadust ja lihtsust, lükkas ta ka selle kutse tagasi. Spinoza peateos Ethica more geometrico demonstrata (Etika, tõestatud geomeetrilisel viisil) valmis juba aastal 1665, kuid avaldati alles postuumselt aastal 1677. Ainsad teosed, mis Spinoza oma eluajal avaldas, on Descartes'I filosoofia printsiibid ja Tractatus theologico-politicus (Teoloogilis-poliitiline traktaat, anonüümselt 1670). (1: 122) Spinoza oli kõigest nelikümmend neli aastat vana, kui ta tervis halvenes. Ta leppis varase surma mõttega, kartes ainult, et raamat, mis sisaldas ta üksinduses tekkinud sügavamaid mõtteid ja mida ta polnud julgenud avaldada oma elu ajal, võiks kaotsi minna või hävida pärast ta surma. Ta asetas oma kõige väärtuslikuma käsikirja
Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon "De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") vt Nikolaus Kusast "Instauratio magna" ("Suur taaselustamine") vt Francis Bacon "Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist") vt Rene Descartes "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") vt Spinoza "Theodizee" vt Leibnitz