Mängude ülesanne oli ühendada kõiki kreeklaseid ja näidata teistele rahvustele oma patriootlikust ja üleolekut. Esimetel aastatel võitsid enamus mänge spartalased, kuna nad olid varasemalt treeninud range füüsilise reziimi all, aga hilisematel aastatel said võidukateks ka teiste linnriikide ,,elukutselised" sportlased. Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati Salamise merelahingu võitnud juhti Themistoklest. Alates 5.saj. keskpaigast e.m.a muutus mängude olulisus ja kontseptsioon, mille tõttu toimus olümpiarahu rikkumine ja Olümpiat käidi pidevalt rüüstamas. Linnriigid hakkasid sisse tooma võõrsportlaseid, kes ei olnud alati ausad ja rikkusid mängureegleid. Publikut ei huvitanud enam kõrgetasemelised spordisaavutused, vaid sooviti näha rohkem verisemaid alasi nagu maadluseid ja rusikavõitlust. Aleksander Suur üritas tõsta mängude olulisust, püüdes näidata kolooniariikides
ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Oma suurima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul, aastatel 500-440 e. m. a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e. m. a. toimunud 76. mängud, kus autasustati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine.
Esimestel sajanditel võitsid enamiku võidupärgi sõjakad spartalased. Alates VI sajandi algusest e.m.a. hakkasid esiplaanile tõusma hoopis mitmekülgsema ettevalmistuse saanud Ateena ja kreeka kolooniate sportlased. Oma suurima õitsengu saavutasid olümpiamängud 500-440 e.m.a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e.m.a. toimunud 76. mängud, kus austati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Oli ju spordil ja olümpiamängudel küllaltki tähtis osa Kreeka vabaduse kaitsmisel. Olümpiamängud viisid ausse sportliku treeningu, tänu millele kreeka sõjamehed suutsid joosta täies relvastuses faaanksis, jagades hoopis arvukamale pärslaste väele hävitavaid lööke. Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele
annaabi.ee 
