Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast. Asemele tekkis Frangi kuningriik 486. Frangid vallutasid Galliast suure osa: Tekkis Frangi riik
(keisrile) o HILINE KEISRIRIIK (235-476 p.Kr) Senat kaotas oma tähtsuse Keisri absoluutne võim Riigi jagunemine kaheks Lääne-Rooma riik Ida-Rooma riik Rooma tähtsus vähenes Thedosius I tegi lõplikult kaheks Konstantinoopoli tähtsus tõusis Germaanlaste tung Rooma Territooriumi vähenemine Ristiusu teke Suur rahvasteränne 476 p.K r Lääne-Rooma riigi lõpp Mõrvati Augustus
korraga, mis tähendas nendevahelisi kodusõdu. Diocletianuse valitsusajal suudeti riigis kord seada. Ta kehtestas nelja keiser koosvalitsemise, millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides. Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. 395. Aastal jagunes impeerium lõplikult ida - ja lääneosaks, enne kui Thedosius Suur allutas mõlemad pooled enda võimu alla. Hunnide sissetung Euroopasse põhjustas rahvasterände, mille tulemusena tuli Rooma aladele palju germaanlasi, kellest üks 476. Aastal kuulutas Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja hakkas ise Itaalia üle valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik ja kogu vanaaeg. Impeeriumi idaosas oli siiski veel Konstantinoopolis keiser. Keisril oli piiramatu võim, kelle tiitliks oli dominus
Kokku püstitati 16 Zanest. (Kuningas/Voolaid 1997: 5-6) 3. Olümpia lõpp Olümpia mängud lõpetas Rooma keiser Theodosius I, kes otsustas aastal 394 paganjumalate kummardamised lõpetada. Ta lasi Olümpiast Konstantinoopolisse viia ka suure osa väärtesemeid, muuhulgas Zeusi kuju, mis hävis tulekahjus aastal 476. Aastal 395 rüüstasid Olümpiat goodid ja aastal 426 andis tollane Rooma keiser Thedosius II käsu hävitada kõik paganlikud templid. Umbes samal ajal muudeti ka osa Olümpiast kindlustatud linnuseks ning seda kindluslinna hakatigi esimesena Olümpia linnaks nimetama, sest antiik-Olümpia oli ju vaid pühamu. Selle kindluse müürid pole säilinud. Kindluses ehitati ka mõned uued väikesed majakesed ning kuulsa kujuri Pheidiase rajatud töökoda muudeti kloostriks, sest selle asula elanikeks olid juba kristlased. Nende asukate tegevus hävitas antiikset Olümpiat isegi rohkem,
Bütsants Ajalugu jaguneb tinglikult 2 faasi: Ida – Rooma ajajärk (395 – 7 saj lõpp) Bütsantsi ajajärk ( 7 saj lõpp – 1453) IDA – ROOMA AJAJÄRK: Ida – Rooma imp asutamine, läänealade ja I –R ühendamise püüdlused, võitlus ülemvõimu pärast Lähis – Idas. 1) imp asutamine – 306 a sai keisriks Constantinus ( - 337). Viis pealinna Roomast Isantioni (Istanbuli), mida hakati nim 330 a Konstantinoopoliks. Peale Thedosius II (346 – 395) surma jagunes R imp kaheks. Esiteks Arkadiase poolt juhitud Ida – Rooma impeeriumiks ja Honoriuse poolt juhitud Lääne – Rooma impeeriumiks (alguses käis juhtimine Milanost, hiljem Ravennast). 2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476
annaabi.ee 
