Proklos väidab, et Thales tõi Hellasesse Egiptusest geomeetria. Proklos kirjutas 5. sajandil pKr, kuid ta toetus Aristotelese õpilase Eudemose töödele. Teadlased on siiski tõrkunud Eudemose teateid usaldamast. "Öeldakse, et Thales oli esimene, kes tõestas, et diameeter poolitab ringi." (Proklos, Kommentaar Eukleidesele 157.1011) "to men oyn dikhotomeisthai ton kyklon hypo tês diametroy prôton Thalên ekeinon apodeixai phasin." "Me võlgneme vanale Thalesele paljud avastused ja eriti selle teoreemi; sest öeldakse, et ta oli esimene, kes tegi kindlaks ja väitis (formuleeris), et igal võrdhaarsel kolmnurgal on alusnurgad võrdsed, ja nimetas võrdseid (isas) nurki arhailises stiilis "sarnasteks" (homoias)." (Proklos, Kommentaar Eukleidesele 250.20251.2) "tôi men oyn Thalêi tôi palaiôi pollôn te allôn heyreseôs heneka kai toyde toy theôrêmatos kharis legetai gar de prôtos ekeinos epistêsai kai eipein, hôs ara pantos
kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel pandi arvude täpsele teadmisele alus tänu kaubandusele ja tehingutele, nii ka egiptlastel leiutati geomeetria nimetatud põhjusel. Külastanud Egiptust, tõi Thales esimest korda selle teaduse Hellasesse; palju ta avastas ise, paljude teiste teadmiste printsiibid aga osutas ta kätte neile, kes tulid pärast teda; üht uuris ta üldisel kujul, teist meelelisemal." On tõenäoline, et ta tõesti külastas Egiptust, sest tal oli Niiluse üleujutuste teooria.
Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales avaldas sügavat mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli Joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost, vanakreeka filosoofi ja esimese teadaoleva kaardi koostajat, peetakse tema õpilaseks. Pythagoras, teine vanakreeka matemaatik ja pütagoorlaste koolkonna rajaja, olevat noore mehena külastanud Thalest ning tema soovitaski tal õppida Egiptuses. Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Lisaks mitmetele läbimurretele matemaatika vallas, püüdis Thales leida vastuseid ka teistele selle aja igapäevaprobleemidele. Näiteks, kõlas tema seletus Niiluse jõe üleujutuste kohta nii: ,,Jõe üleujutustes on süüdi (aitioi) eteesiatuuled (passaattuuled) mis ei lase Niilusel merre voolata." Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel
teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal
peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid ta oli veendunud, et selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude hulgas. Too kõikesünnitavarche ei smastu ühegi nähtava ning tuntud ainega, mistõttu talle ei saa omistada ka viimaste omadusi. Tema põhitunnuseks on piiramatus või lõputus--apeiron otsatu ürgaine, millest kõik tekib ja
problemaatika filosoofia algusaegadel domineeriv. Loomulikult esineb filosoofias ka teisi küsimuse tüüpe. Neist tuleb juttu edaspidi. Thalese õpetus ja selle implikatsioonid. Traditsiooniliselt nimetatakse Euroopa filosoofia ajaloo esimeseks filosoofiks Thalest (u. 625 – u. 545 e. Kr.). Andmed temast on väga napid. Üheks põhiliseks allikaks on Aristotelese – 4. sajandil e. Kr. elanud antiikfilosoofia suurkuju – teosed, kus tõesti omistatakse Thalesele arche-küsimuse püstitamine. Kuid on väga tõenäoline, et Aristoteles kasutab siinkohal talle endale harjumuspäraseid mõisteid ega püüa edastada Thalese mõistestikku. Seetõttu ei pruugi tema tõlgitsus ka Thalese tegelikke vaateid adekvaatselt esitada. Nii või teisiti, kui Thales oli filosoof, siis just niisuguse küsimuse püstitamisega, mitte niivõrd vastusega, mis ta sellele küsimusele olevat andnud. Sest vastusena olevat ta väitnud, et oleva arche`ks on vesi
annaabi.ee 
