-3. eluaastal. Innaaeg: Kevade algul. Munade arv: 2-22. Arenguperiood: 10-13 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsivad loomad, peesitavad sageli hulgakesi päikese käes. Toitumine: Veetaimed, mageveekalad, limused, putukad. Eluea pikkus: Kuni 40 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Punatriip-kilpkonnaga samasse sugukonda kuulub veel näiteks euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). ESINEMINE Tiigid, järved ja aeglase vooluga jõed Ameerika Ühendriikide Indiana osariigist kuni Texaseni. KAITSE Tuleb välja, et suur nõudlus loomakaubitsejate seas ohustab selle kilpkonna populatsioone. Eksisteerib küll tehiskaevandusi, ent sellele vaatamata püütakse vabast loodusest liga palju loomi. Kas tead, et... *Punatriip-kilpkonnade seas esineb sageli melanismi ehk ülemäärase tugeva pigmendi olemasolu nahas. Siis ilmuvad keha üla- ja alapoolele arvukad tumedad laigud või vöödid, kilp aga tundub olevat peaaegu musta värvi.
näiteks skungid, rotthamstrid, kivikakud ja lõgismaod.Üheksavöölast kütitakse hõrgu valge liha pärast. Luurüüd kasutatakse karbi või korvina, kusjuures looma saba seotakse peakilbise külge ja nii moodustub mugav sang. Selliseid korve vooderdatakse seest siidiga ja müüakse turistidele suveniirina . Vöölaste rüüdest valmistatakse ka muusikariistu. Üheksavöölane on Texase rahvusloom. Sealjuures laiendas ta oma levilat Texaseni alles 1800. aasta paiku. Jõgesid suudab üheksavöölane ületada kahel viisil. Kõigepealt suudab ta kuni 6 minutit hinge kinni hoida: see kohastumus on tal tekkinud käikude kaevamiseks. Nõnda võib ta veekogu põhja laskuda ja mööda põhja teisele kaldale joosta. Teiseks suudab üheksavöölane nii palju õhku alla neelata, et ta muutub veest kergemaks, ja siis kohmakalt ujuda. 2
· 1853 Mehhiko vastase lõunapiiri revideerimine USA kasuks ostutehinguga · Varsti leiti California kulda: kullapalavik · Texas: lihakarja kasvatamine ja puuvill Olukord enne kodusõda 11. Enne kodusõda vüetakse veel vastu: · Lõunas: Arkansas (1836), Florida (1845), Texas (1845), California (1850) · Läänes: Kansas (1861) · Põhjas: vt eelpool · Osariigid idarannikul Mainest Floridani (Nagu tänapäeval) · Osariigid lõunas Floridast Texaseni · Osariigid läänes: piir Texas-Arkansas-Kansas-Iowa-Minnesota · Osariigid põhjas Mainest Minnesotani Territooriumi kasv: Alaska (12.) · Osariigid Vaikse Ookeani rannikul: California ja Oregon · 1861 kokku 34 osariiki · Vastuvõtmist mõjutab orjuse küsimus ! · Kodusõja ajal: Lääne-Virginia (1863) ja Nevada (1864) 12. Alaska ostmine Venemaalt 1867 · Vene koloonia alates 1740. Aastatest · Osteti 7 milj
õitega ja helepunaste viljadega; · 'Virginalis' õied suured ja puhasvalged, viljad sarlakpunased. [9] 2.3.3. Punane lumimari Punane lumimari (Symphoricarpos orbiculatus) on 1 (2) m kõrguseks kasvav peenevõrseline ja aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega. Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, kus areaal ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav. Lehed on paksud, kujult elliptilised, munajad või peaaegu ümmargused, 1,5-4 (6) cm pikad ja 3-4 cm laiad, terveservalised, teraneva tipuga, pealt tumerohelised ning alt
annaabi.ee 
