Levik • Euraasia, Põhja-Ameerika Arvukus • Arvukus suhteliselt stabiilne (mõnel pool väheke langemas) • 2008 loendati 760 isendit • Enim Pärnumaal (100 isendit) • 2007 kütiti 76 ilvest Elupaik • Mitmesugused metsa-alad • Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40-80 kitse. • Püüab ja sööb jänest, laanepüüd, tetre, hiiri, harva koduloomi. Paljunemine • Jooksuaeg jaanuarist märtsini • Tiinus vältab 63-74 päeva • Pojad sünnivad mais • Järeltulijaid on enamasti 2-3 • Imetamisperiood kuni 3 kuud • Suguküpsed kaheaastaselt METSSIGA Liigikirjeldus • Eestis levinud alates 1920-ndatest aastatest • Keskmine kaal: isastel- 100-150 kg (max 350 kg); emastel- 80-100 kg (max 300 kg) • Kuldil suured kihvad, mis kasvavad kogu elu • Eluiga kuni 10 a.
Sookailu tugev lõhn peletab putukaid. Taime pungad on toiduks rabapüüle. Rabamätastelt saab marju korjata: murakaid, mustikaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. Seeni leidub siin samuti. 8 3. MUKRI RABA LOOMASTIK Mukri raba pakub toitumis-, puhke- ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur. Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit, hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja selleks on vajalikud just varjulised sood ning rabad. Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid, linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur, punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike
zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid?
annaabi.ee 
