Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna keskmine temperatuur jälle tõusis, võis see aidata kaasa stromatosoidide väljasuremisele. Vee- ja maismaaloomad Vetes domineerisid sammalloomad, käsijalgsed, korallid jne. Selgroogsete hulgas, lõualuuta soomustatud kaladel vähenes mitmekesisus ning lõualuuga kalade populatsioon suurenes nii mere- kui magevetes. Maal levisid kaks põhilist loomagruppi. Esiteks tetrapoodid, kes olid selgroogsed, sisalikutaolised loomad. Teiseks lühijalgsed maismaaloomad, kuhu kuulusid tiibateta putukad ning algelised ämblikulaadsed.
Agusalu, Vooremaa) * Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad. Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkond mittekuuluvad loomad.
Nüüd asendavad nende tööd pisinärilised, kes sellega hakkama ei saa enamus vilju mädaneb puu all. Arengubioloogiline paljud tunnused ei tekigi, sest nad rikuksid olemasoleva arengumustri. Erandite põhjuseks on mutatsioonid ja üldjuhul on need letaalsed. Kuna esineb pleiotroopia (üks geen mõjutab mitut fenotüübilist tunnust), siis peaks esinema väga paljude geenide koosmutatsioon, mis on äärmiselt ebatõenäoline ja harv juhus. Tetrapoodid läbivad embrüoloogilises arengus 5-varba staadiumi. Ajaloolised piirangud külmaverelistel eellastel paiknesid munandid kõhuõõnes, kuid imetajatel vajavad sperma arenemiseks madalamat temperatuuri asub skrootumis. Looteline areng kordab seda ajaloolist liikumist. Kui sellist ajaloolist pärandit poleks, oleks seemnejuha lühem ja see oleks võibolla isegi hea. Lõivusuhted trade-off kahte head asja korraga ei saa, kuna resurssid on piiratud. Polügaamia
annaabi.ee 
