üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem: , kus ρ- mõõdetud C % 2 C %1 C % C % ( 1 ) tihedus 1 2 1 - ρ 1- sellest väiksem tihedus antud tabelis ρ2- sellest suurem tihedus antud tabelis
Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal . CM =kn p , kus CM = gaasi molaarne konts. lahuses mol/dm 3
Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid.
rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3*H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Zn2+ - ioonide tõestamine a) 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilka rohelist ditisooni lahust tetraklorometaanis. Zn2+-ioonide olemasolul muutub lahuse värvus loksutamisel purpurpunaseks. b) Mõnele tilgale aluselisele lahusele, milles sisalduvad CrO42, [Al(OH)6]3 ja [Zn(OH)4]2-, lisatakse tioatseetamiidi lahust ja hoitakse keeval vesivannil. Kui tekib valge sade, siis esinevad lahuses Zn2+-ioonid. [Zn(OH)4]2 + H2S ZnS + 2OH + 2H2O Sade lahustatakse 2M HCl-s ja saadud lahust kasutatakse järgmiseks kontrollreaktsiooniks: c) 4...5 tilgale lahusele lisatakse 2-3 tilka K4[Fe(CN)6] lahust
Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Ka siin ei õnnestunud tilkreaktsioon väga hästi. Tekkis küll lillakaspunane rõngas, kuid seistes lillakaspunane värvus kadus. Proovisin ka esimest tõestusmeetodit ning seal õnnestus tõestada Al3+-ioonid. Zn2+ - ioonide tõestamine · 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilkarohelist ditisooni lahus tetraklorometaanis. Zn2+-ioonide olemasolul muutub lahuse värvus loksutamisel purpurpunaseks. · Mõnele tilgale aluselisele lahusele, milles sisalduvad CrO42, [Al(OH)6]3 ja [Zn(OH)4]2-, lisatakse tioatseetamiidi lahust ja hoitakse keeval vesivannil. Kui tekib valge sade, siis esinevad lahuses Zn2+-ioonid. [Zn(OH)4]2 + H2S ZnS + 2OH + 2H2O Sade lahustatakse 2M HCl-s ja saadud lahust kasutatakse järgmiseks kontrollreaktsiooniks: · 4...5 tilgale lahusele lisatakse 2-3 tilka K4[Fe(CN)6] lahust
Vähesel mõjutamisel (loks utamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine erald umist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine p uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa rsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepo laarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid.
Ründav osake Lahkuv rühm Lahkunud osake + OPCl H + 2 HOPCl 2 Selgitus: kloriidioon (Cl) on suhteliselt nõrk nukleofiil, aga anioon OPCl2 on veelgi nõrgem, kuna nukleofiilsus selles osakeses on hajutatud kahe tugevalt elektronegatiivse kloori aatomi vahel. 11. Sest tetraklorometaanis on süsinik kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (IV) ehk rohkem oksüdeeru- da pole enam võimalik. 7 4. ALKOHOLID (LK 8283) 2. H H H H H OH H C C C C C H CH3 CH2 CH2 CH CH3 H H H OH H OH 3
annaabi.ee 
