selle alusel valida sobivaim vastusevariant (Allik jt., 2002, lk 206). Ka kasutatakse lastele 6 mõeldud Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC), mis koosneb 11 alaskaalast, mis sisaldavad omakorda erisuguse raskusastmega, järjest keerukamaks muutuvaid ülesandeid. Testi eesmärgiks on määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama (ibid., lk 206). Olenemata testitulemusest pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast (Valk, s.a.2). Selle väite illustreerimiseks toon tabelina inimkonna populatsiooni jaotuse IQ alusel. Tabel 1 (IQ Test Scores..., s.a.). IQ Kirjeldus Protsent inimkonna 130+ Vaimselt väga andekas 2,2% 120 129 Kõrged vaimsed võimed 6,7%
kronoloogilise vanuse vahekorda. Vaimne vanus = Kronoloogiline vanus × 100 Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga. Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. IQ teste jagatakse: 1. saavutustestid 2. võimete testid. Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid.
kronoloogilise vanuse vahekorda. IQ= Vaimne vanus X100 Kronoloogiline vanus Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga. Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. IQ teste jagatakse: 1. saavutustestid 2. võimete testid. Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid. PÄRILIKKUS. KESKKOND. INTELLIGENTSUS.