Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida
ülesanne, mida vaatlusalune püüaks täita; ka isiksuse- v arvamusküsimustikud kuuluvad siia. - enesearuande-küsimustikud (self-reports) vs vaatleja hinnangud; (nt. kliiniline intervjuu sisaldab nii käitumise vaatlemist kui enesearuannet) Testid: - tegevusvaldkondade järgi - vanuse põhjal - numbrilise väljundi ehk skaala omaduste põhjal - ülesande struktuur (valikvastus vs vaba vastus; verbaalne vastus vs tegevuse tulemus) - individuaal- vs grupitestid - testiskooride interpreteerimise alusel - normipõhised ja/või kriteeriumipõhised testid! Küsimus on järeldustes, mis testide põhjal tehakse – kas kuulub teatud normi jaotusesse. Võib olla normi jaotuses, aga nt eksamist läbi ei saa – siin tegemist siis mingi kriteeriumiga (nt liikluseksamitest, mille mitteületamisel eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi
Hindab, kuidas on KI testi tulemused kordusmõõtmistel jaotunud tema nö tõelise tulemuse ümber. Näitab, kui palju meie ennustused mudeli parameetrite kohta võivad varieeruda. Valimite aritmeetiliste keskmiste jaotuse standardhälve. Lihtsustatult: SEM= σ / √nn, ehk valimi standardhälve jagatuna valimi suuruse ruutjuurega. Üksiktulemuste puhul SEM = σx √n 1- rxx, kus SEM on funktsioon testi reliaablusest rxx ja testiskooride variatiivsusest σx. Mida suurem hajuvus valimis, seda suurem standardviga. Standardviga saab vähendada, suurendades valimi suurust. Mida väiksem standardviga, seda kindlamad võime olla, et valimi aritmeetiline keskmine on lähedane üldkogumi keskväärtusele. Usalduspiirid Üldkogumi keskväärtuse usalduspiiriks nim. valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu valimi keskmine kuulub teatud tõenäosusega (enamasti 95%, aga ka 99%)
annaabi.ee 
