võlasuhte rikkumise tagajärgede hindamist; kohustuse lõppemise viise; lepingu tühisuse tagajärgi Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele. Selle määruse reguleerimisalast jäetakse välja ka: ● füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimega seotud küsimused; ● võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest; abikaasade varasuhtest, testamentidest ja pärimisasjadest. ● võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõlakirjadest; ● arbitraažikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped ● küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus; ● sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel;
a) füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimega seotud küsimused, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist; b) | võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest ja suhetest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhetega sarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused; c) | võlasuhted, mis tulenevad abikaasade varasuhtest või varasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega kooseluvormis, ning testamentidest ja pärimisasjadest tulenevad võlasuhted; d) | võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tsekkidest ja lihtvõlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberitest sellisel määral, mil võlasuhted tekivad selliste muude kaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest; e) | arbitraazikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped; f) | küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud
moodustasid need 4 erinevat allikatekogu. Kanoonilisel õigusel, mis oma olemuselt oli valitsemisõigus, oli Euroopas väga suur tähtsus. Ta hakkas mõjutama väga paljusid valdkondi. Kiriku jaoks tõi kaasa kiriku varade parema administreerimise ja sellega tunduvalt suurema tootlikkuse, kui seda suutsid tagada ilmalike võimude ressursid. Kiriku testamendi ja annetusinstituudi arenemine tekkis võimalus surve avaldamiseks testamentidest vabatahtlikult loobumiseks kiriku kasuks. Augustinus leidis , et Kristus = kirik pidi saama iga testamendi osaliseks. Kristus peaks saama ühe lapse osa igast testamendist. See reegel levis üle terve Euroopa. Kiriku sotsiaalne poliitika oli perekonna poolt, st. esmane oli perekond, mitte suguvõsa. See oli vajalik maapealse jumalariigi tekkimiseks, kus kõik inimesed on õed ja vennad ning nad kõik oleksid taevase juhtimise all. Preesterkonnal oli tsölibaadi nõue, st keeld abielluda