ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks). Eeskujuks Le Corbusier'le, Gropius'le ja Mies van der Rohe'le. 1 Heinrich Tessenow (1876-1950)- tõi aedlinna idee rahvusvahelise tähelepanu alla. Orgaaniline väikelinn. Soosis arhitektuuri, mis väljendaks rahvuslikku kultuuri ja lihtsustatud vorme. ,,lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne." Eramuarhitektuuri peamiseks ülesandeks on täita põhilised elulised vajadused kasutades kõikvõimalikke praktilisi vahendeid. ,,arhitektuur ei ole kunst" Muthesius'e, Tessenow'i, Riemerscmid'i ja veel
plastilisele, seest-väljapoole projekteerimisprintsiibile, mahtude asümmeetrilisele kompositsioonile ja akende paigutusele. Liikumise mõjul loodi mitmeid käsitööliste liite ka Austrias ja Saksamaal, kus moodustasid Deutscher Werkbundi vanameelsema, tööstusdisaini eirava leeri. Deutscher Werkbund (sks.), 1907 Münchenis loodud arhitektide, tarbekunstnike, töösturite jt. loominguline ühendus, mille rajajaiks olid H. Muthesius, P. Behrens, H. Tessenow jt. D. W-i novaatorlus seisnes kunstilise kujundamise ja kaasaegse tööstusliku tootmise ühendamise idees, vastandudes seega inglaste Arts and Crafts Movementile. Ideoloogiline vastuolu standardiseerimise (Typisierung) ja individuaalse loomevabaduse pooldajate vahel kestis läbi D. W-i ajaloo. Moodsa tööstusdisaini sünni kulminatsiooniks oli D. W-i näitus Kölnis 1914, sellele järgnes lahknemine elitaarseiks kunstkäsitöö pooldajaiks ja pragmaatilisteks industrialiseerimismeelseiks
Väljaspool rohelist vööndit satelliitlinnad, 20-35 miili kaugusel Londonist, igaüks maksimaalselt 60 000 elanikuga. Ka vanade ja uute rajoonide ja asulate ümber planeeriti rohelised vööd. Liiklus lahendati ringteede abil, millega ristuvad neid ja kesklinna ühendavad kiirteed. Selle plaani järgi ehitati veel 60-70-ndatel aastatel, ning kontseptsioon sai tuntuks terves maailmas. Hellerau aedlinn, Dresden Karl Schmidt (1873-) & arh. Richard Riemerschmid (1868-1957) & arh. Heinrich Tessenow (1876-1950). Karl Schmidt, mööblivabrikant kolis 1908 a oma vabrikuga maale Dresdenist põhja poole. Otsustas rajada sinna juurde oma töölistele aedlinna. Ostis 130 ha suuruse maatüki. Arhitektiks kutsus Riemerschmid’i, kes tänavad imeosavalt künklikule maastikule paigutas. Väidetavasti ei paigutatud teedeehitusel ümber isegi mitte kärutäit mulda! Majad projekteeris osalt Riemerschmid, osalt arhitekt Tessenow. Lihtsad töölismajad, aedadega. Utopistid