Bütsantsi riigi olemasolu kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati Ladina keisririik. Bonifaziot ei valitud uueks keisriks, kuigi linnaelanikud näisid teda selleks pidavat. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis Flandria Baudoini. Bonifazio rajas uue Ladina keisririigi vasallriigi Tessaloonika kuningriigi. Veneetslased rajasid Egeuse merre Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse.
Kogub tarkusi ja kogemusi ka teistelt ning saab kuulsaks – inimesed hakkavad teda külastama, mis talle aga ei meeldi. Ta püüab lähedust vältida ja u 285. a asub elama ühte hauakoopasse. Kui munk ei ütle oma südames: mina ja Jumal, meie oleme ainsana maa peal, siis ta rahu ei leia. Ta ei saa ka koopas rahu. Selles olukorras Antonius murdub, rajab puuviljaaiakese, tegeleb ka käsitööga – siit tuleb munklusesse see töötamise printsiip (II Tessaloonika kirjast – kes ei taha töötada, ärgu ka söögu). Antonius seda hea meelega ei tee, ent lõpuks lahkub koopast. Erakud hakkavad elama ühiselulises vormis ning pidama ühiseid jumalateenistusi. 306. a paneb õpilased kolmekaupa elama ja on ise isa eest. Tekib ka päevarütm, esimest korda. Hakatakse tegelema korvide punumisega, mida vahetatakse toiduainete vastu. Toonasel etapil raamatutele hea pilguga ei vaadatud – need võisid inimese uhkeks muuta. Piiblit teati peast.
Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Sirmiumis Theodosiuse kaas-augustuseks. Tema võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist. Peale selle oli ta esimene, kes enda nimetamisest augustuseks ei teatanud üksnes Rooma, vaid ka Konstantinoopoli senatile. Residentsiks valis ta Tessaloonika. Sõdinud vahelduva eduga läänegootide vastu, sõlmis ta 382. aastal nendega rahu ning asundas nad sõjaväekohustusliku föderaatidena Doonau alamjooksust lõuna pool asuvale alale. 383. aastal surus ta maha Maximuse võimuanastuse ja võimaldas Valentinianus II-l naasta riigi lääneossa. Traianus – Vana-Rooma keiser aastatel 98-117. Tema valitsuse ajal vallutati ka Daakia ning Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse
annaabi.ee 
