Kuid on ka nn. puhtaid loodusluuletusi mis loovad silme ette kujutluse. Luuletuses ,,Kodumäe" on kasutanud Visnapuu palju isikustamist. ,,Toomingad valvavad talu ja vaatavad, õunapuud ketravad palle, oja peseb leppade jalgu." Visnapuu oli omamoodi prohvet, kes tegi omal ajal õigeid otsuseid. Luulekogus" Mare Baltikum" viitab ta sellele et baltimaad pääsevad kui rahvas hoiab kokku. Ka kodumaa luules on märgata prohvetlikkust. Näiteks ,,Maarjamaa laulud 3" ühes reas ,, Ole tervitet, tervitet vaba maa" Henrik Visnapuu elas 1944.aastast sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tema luules on märgata sõjalist olukorra kirjeldust. Näiteks luuletus ,,Tõmbtuul" - ,,Oleme tormide teele rajanud maja. Pagiseb, ulvab ja vilistab üle raja. Hirmsa jõuga idast läände nüüd tuhised. Kõik, mis on ird, tuul endaga pühib." Luuletuses on tuul see mis peab muutma olukorda. Kokkuvõtteks Visnapuu rikastas eesti luulet tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti
,,laul sest jäledast" jälk,räige ,,oo eöu,virtsamere haisev lokse, oo maailm purjus jumalata okse" ,,loobumas! Väsinud lootmas ja ootamast"minu tee,see on lauluks ülendada valu!" . ,,eokene eo-eo" rõõmus,positiivne, algushäälikute kokkukõla ja vokaalühendid rahvalauludest. ,,langes lund"-kordusmotiividmsõda, verine lumi, alguses oli lumi puhas ,pehme ja valge, hiljem ,külm ja verine ja kole. ,,sireli"-sõjavastane. ,,ole tervitet"-noorte langenud sõdurite mälestuseks. Ilus on noorena surra. ,,ärge tapke inimest"-valu ja häbi tapmiste pärast ,,matsin mulda"-mattis õe ,liiga vara. ,,kümme kirja ingile"-tsükkel, algab kevadega lõpeb talvega. ,,üks ränikivi"-igatsus lapsepõlve kodujärele"maakera on mürgitet"- pühendatud Heino Leinole. Ei ole võimalik olla luuletaja maal ,kus on sellisel määral mürgitatud,et sinna ei mahu ühtki head mõtet.maakera on mürgitatud inimese verega
1948 "Mare Baltikum" uus sõjajärgne ajaluule. 1950 USAs "Linnutee". 9. oktoobril 1949 on juba seal, tunneb end üksi, ei kohane. Eluline-loominguline kriis. 1950 60. juubel, 3. aprill 1951 suri New Yorgi haiglas. Põrm tuhastatud, kuskil välismaal. Esimene teada tema surma kohta tuli tema enda tahtel kaks nädalat hiljem. Tema puhul peab kindlasti arvestusel mainima kodumaaluule ("Langes lund, langes verist lund", "Ärge tapke inimest", kõlksuvad on "Kodumaalaul", "Ole tervitet, tervitet"), armastusluule "Käoorvik", filosoofilised luuletused "Kõnelused Issandaga". Lisaks veel tema omaeneselik luulekeel "Sireli", kohati välie, ähmastab, n-lõpuline seesütleb, tud- kesksõna tet-vorm, palju kordusi. · Wilde'i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree" Wilde (1854-1900) oli iiri kirjanik. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt.Ülikoolihariduse sai Oxfordis
annaabi.ee 
