· Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge tutvustuseks oma nimi (kas ees- ja perekonnanimi või ainult eesnimi, sõltuvalt olukorrast), ulatage oma parem käsi. Tänapäeval on kätlemine muutunud üheks kõige levinumaks tervitusviisiks üle maailmaEri kultuuride puhul tuleb end eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata
Seda peetakse ebateadikuks zestiks ning sellepärast on hea jälgida inimesi, kas nad räägivad tõtt või valetavad. Avameelitsevad ja tõtträäkivad inimesed avavad alati vestluskaaslase ees peopesad. Samuti oma partneri avamiseks võib kasutada avatud peopesasid, sest need näitavad, et inimene on usaldatav. 2.2 Kätlemine Ürginimesed kasutasid kätlemist näitamaks teineteisele, et nad ei ole relvastatud. Tänapäeval on sellest välja kujunenud tervitamisviis. Kätlemisel mängib suurt rolli ka peopesade asetus: kui see 6 on ülespoole, siis näidatakse alistuvust; kui on alla, ollakse olukorra peremees; kui mõlemal kätlejal on see küljega, siis kujuneb sellest võrdväärne käepigistus. Käepigistust peetakse külalislahkuse ja südamlikkuse tunnusmärgiks, selle tõttu on viisakas, kui käe sirutab esimesena võõrustaja
Põsesuudlus, embamine Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule. XVI sajandil Itaaliast alguse saanud ja ka Prantsusmaale ning teistesse Euroopa riikidesse levinud tervitamisviis arenes mõne aja möödudes veelgi intiimsemaks ning hea tooni juurde kuulus ka see, kui tervitatavale naise oma keel suhu lükati. Sajand hiljem hakkasid aga siniverelised ise selle kombe vastu protestima ja peagi arvati selline ülimalt intiimne tervitus heade kommete hulgast välja. Nüüdsest soovitati daame suudelda ainult põsele ning sedagi juhul, kui daam ise selleks märku andis ja oma põse suudlemiseks ulatas. Mõne aja möödudes aga taandus seegi komme
annaabi.ee 
