Kaitseväelase lähimat ülemat nimetatakse vahetuks ülemaks; otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. Ülema käsutusse määratud kaitseväelasi, sõltumata nende auastmest, nimetatakse alluvateks. KAITSEVÄELASTE KÄITUMINE Kaitseväekombed avalduvad sõjaväeliste viisakusreeglite täitmises, üksikute kaitseväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises suhtlemises ja kaitseväetseremooniates. Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad kaitseväele hea maine. Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab alati meeles pidama, et kõrgemas auastmes kaitseväelane jääb ülemaks või kõrgemas auastmes
ebaviisakad. Ka hilinemisesse, tähtaegadesse ja graafikutesse suhtutakse polükroonses kultuuris palju vabamalt kui monokroonses kultuuris. Ajagraafiku järgimisest tähtsam on suhelda inimesega niikaua, kui olukord nõuab, aega ei seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust. Suhtluskaugus võib kultuuriti palju erineda - puudutamine, mis nt Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde võib mõnes teises kultuuris olla osa sotsiaalsest suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi,
neb käsusaaja toime Eesti Vabariigis karistada alluvaid. kehtivate seaduste ja õigusaktide järgi karistatava teo, vastutab ka käsusaaja. Kaitseväekombed avalduvad sõja- väeliste viisakusreeglite täitmises; ük- Kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sikute kaitseväelaste ja meeskondade sisekorra tagamiseks jagunevad kait- vastastikuses tervitamises; üksteise seväelased oma vastastikuste suhete kõnetamise viisis, tervitus- ja soovsõ- poolest ülemateks ja alluvateks, kõr- nades; ettekandmise ja enese esitlemi- gema ja madalama auastmega kaitse- se korras; omavahelises suhtluses ning väelasteks. kaitseväetseremooniates. Küsimused 1. Kuidas määratakse tegevteenistuskõlblikkust? ? 2
annaabi.ee 
