inimest.Selline üritus toimub vaid kord aastas,aga varsti täituvad jälle Eestimaa paigad prügiga.See on tõesti murettekitav,et osa inimestest ei taha aru saada sellest,et oma elukeskkonda tuleks hoida.Roheline mõtteviis ei ole seega kõigile eestlastele omane. Eestis on viimastel aastatel tegevust alustanud mõned ökopoed.Hinnad nendes poodides on kõrgemad kui muudes kaubanduskeskustes ja nende kaupade ostmine ei ole jõukohane kõigile inimestele.Samas jälle igaüks ei olegi huvitatud tervislikumast toidukaubast.Eelistatakse ebatervislikku odavat toitu.On veel inimesi kes kasvatavad endale ja oma perele köögivilju ise.Selle mõttega,et siis nad teavad mida nad söövad.Kasutatakse mahepõllumajandust:ei kasutata mürke ega väetisi.Saak on küll väiksem,aga ohutum tervisele.Kahjurite tõrjeks kasutatakse katteloori ja igasuguseid taimseid leotisi näiteks tomatilehtede-või nõgeseleotist kääritatult.Mürkide ja väetiste mittekasutamine hoiab meie looduskeskkonda puhtamana-
organismile ning rasvane toit pannkoogid, mis ei sobi enne jooksmist süüa [1]. 21 Joonis 9. Teadlikkus tervislikest toiduainetest klasside kaupa 10. klassi neidude kõige halvem tulemus selle kohta, mis on tervislikud toiduained, 30 % ja parim tulemus oli 80 %. Neidude keskmine tulemus oli 60 %. Noormeeste seas oli halvim tulemus samuti 30 %, aga parim tulemus oli lausa 90 %. Kuid keskmine tulemus oli noormeestel teadlikus jooksja tervislikumast toitumises oli 54 %. Seega on 10. klassi neiud teadlikumad tervislikumast toitumisest jooksmises kui klassi noormehed. 11. klassi neidude halvim tulemus oli 40 % ja parim tulemus oli 80 %. Noormeeste halvim tulemus oli 30 % ja parim tulemus 80 %. Neidude keskmine tulemus tervisliku toitumise kohta oli 56 %. Mõnevõrra parem oli tulemus noormeestel. Nende keskmine tulemus oli 60 %. 11. klassis on hoopis poisid veidi teadlikumad
Hullus on võimalik kõige kaudu. Hullus ei kuulu enam languse ega looduse korda. XVIII saj lõpul hakkab hulluse võimalikkus samastuma miljöö ehitusega: hullus kujutab endast nüüd kaotatud loodust , ummikusse aetud meeli , ekslevat iha, Hiljem hakati uskuma ,et inimene käib oma esialgse tüübiga võrreldes alla. Usuti ,et lapsed kannatav isa pattude pärast, meie kauged esivanemad hakkasid vähehaaval kõige tervislikumast eluviisist kõrvale kalduma, meie vanaisad sündisid pisut nõrgematena, neid kasvatati leebemalt, neil olid omakorda neist nõrgemad lapsed, ja meie, neljas sugupõlv, võime kaheksakümneaastaste jõust ja tervisest midagi teada veel ainult kuulu järgi. ,,kõik mis ümbritseb elusolendeid , püüab neid hävitada". Indiviidi surm, samuti tema hullus ja võõrandumine paiknevad väljaspool indiviidi ennast. Just väljaspoolsuses ja asjade rõhuvas mälus kaotab inimene oma tõe
annaabi.ee 
