Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud Hoolekandevalitsused Sisekaitseüksused Olulisemad kubermanguasutused: Tervishoiuosakond Vanglate inspektsioon Kindlustusasjade nõukogu Ehitusosakond Statistikakomitee Veterinaarinspektor Väeteenistuskomisjon Talurahvaasjade komisjon Kubermanguvalitsus 1783-1917 Eestimaa/Liivimaa kuberner 1783-1917 Eesti-, Liivi-, ja Kuramaa kindralkuberner 1783-1876 Siseministeerium 1801-1917 KEISER Impeeriumi sõjad Eesti oli vahetu tagala Napoleoni sõdade ajal ja sõja ajal oli olukord erakorraline (koormised, kaitse tugevdamine jne)
tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisja maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks. Patronaadiõigus - oli kuni 1919. aastani Balti kubermangudes kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamisõigus, mis kuulus kirikupatroonile, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud 11. Üldhoolekande kolleegium, kreisiarst Tervishoiu ja vaestehoolekandega tegelesid kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, kubermangu loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad.
keskkonna. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul - kui lapsendatav on lapsendaja abikaasa laps; sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud; lapse ja lapsendaja soovitatav vanusevahe on viisteist kuni nelikümmend aastat; lapsendajal on õigus saada teavet lapse koduse olukorra, lapse ja tema vanemate elukäigu, tervisliku seisundi ja tema iseloomu kohta. Lapsendamist korraldab ja peab vastavat registrit Maavalitsuse sotsiaal - ja tervishoiuosakond. Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused (justiitsministeerium 2004). 12 Asendushooldus Hooldus, mis võib toimuda asutuses (lastekodu, koolkodu vm) või siis perekonnas. Asendushoolduse kaudu püütakse toetada last ja tema peret. (Tonts 1999). Keiu Tonts on oma uurimustöös "Kasupere taasiseseisvunud eesti hoolekandes" välja
annaabi.ee 
