Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tervishoiukuludele" - 3 õppematerjali

Riskikäitumine Eesti noorte hulgas
16
ppt

Riskikäitumine Eesti noorte hulgas.

Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus

Meditsiin → Terviseõpetus
48 allalaadimist
Riskikäitumine
86
ppt

Riskikäitumine

Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
19 allalaadimist
AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014
22
docx

AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014

El. riigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 7,5% SKP-st, Eesti aga 5% SKP-st. Palju tugevaid ja erinevaid huvigruppe nt. Arstkond, meditsiiniäri, patsiendid, erakonnad. Eesti tervishoius on 3 tugisammast. Sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine, perearstidele rajatud esmatasandi terv.hoiusüst, teenuseosutajate autonoomsus. ???????? loeng 7 lk.3 ja 5. · Eratoimijate roll Eestis ­ Eestis erasektori kulutused tervishoiukuludele 1,2% ,samalajal nt Prantsusmaal 63%, Hollandis 55,5%. Erasektor tervishoiuteenuse pakkujana- osakaal 95% ( haiglatest erasektoris umbes 30%, perearstid FIE 100%, Hambaravi 99%. Loeng7 lk.5-6 · Riikliku tervishoiu peamised õigustused - ?? loeng 7 lk.2.... Hariduspoliitika ­ hariduspoliitika riikliku sekkumise õigustus (miks peaks riik haridust pakkuma), Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad. Mis on hariduslõhed?

Politoloogia → Politoloogia
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun