lõputult kaua nagu näiteks valgud ja rasvad. Rasvad esinevad peamiselt naha all ja elundite ümber. Valgud on inimeste oluliseks ehitusmaterjaliks. Ensüümidena on valgud kõikide protsesside läbiviijateks. Liigne jooksmine võib viia äkksurmani. See tuleneb liiga suurtest treeningkoormustest. Seega peaks iga inimene teadma, kes regulaarselt tegeleb jooksmisega, oma treeningu piire. Selleks peab käima kord aastas või kahe aasta tagant spordimeditsiinilises terviseuuringus, kus hinnatakse tervisliku seisundit, kehalist võimekust ja kehalist arengut. See on eelkõige, et jooksmisega tulenevaid haigusi ja vigastusi ennetada [1]. Peale jooksmist on tähtis venitada kõiki lihasgruppe, mis on jooksmisel aktiivselt töötamas kogu jooksu vältel. Tähtis on venitada sääremarja, reie, kubeme, tuharate, puusa painutajate, reie sidekirme ning selja venitusi (Joonis 1.) Joonis 1. Sääremarja, reie, kubeme, tuharate, puusa painutajate, reie sidekirme,
a kevadel läbi viidud kooliõpilaste toitumise uuringule. Küsitlus viidi läbi väikelinna kooli 106 õpilasega vanuses 12–17. Kehakaaluga rahulolematud olid 17% poistest ja 37% tüdrukutest. Kehakaalu muutmise soovi peamised põhjused olid järgmised: välimus (63%), tervis (25%), hobi või spordiala (18%), teiste soovitused (8%). Käesolev uuring tõi välja alakaalulisuse sagedasema esinemise linnatüdrukutel. Sama tendents ilmnes ka 1996. a üle-eestilises üliõpilaste terviseuuringus (6): alakaalu soodustavateks eluolulisteks teguriteks osutusid linnas elamine ja paremad materiaalsed olud. Seda kinnitab ka käesoleva uuringu tulemuste võrdlus TPÜ terviseuuringute labori juures 1998. a kevadel M. Rohtla lõputöö raames läbiviidud keskkooliõpilaste küsitlusega (küsitleti 184 tütarlast ja 168 noormeest). Enamik neist õppis Tallinna koolides. Kaalus soovis maha võtta 51% ala- ja 94% normaalkaalulistest – see ületab oluliselt käesolevas uuringus välja
Kordamisküsimused 1. Põhjendage, miks on vaja küsida ja koguda sportlaselt ka subjektiivseid hinnanguid. Vastus: Tagamaks ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele. 2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut. 3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad (kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne. 4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad. 5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja müokardiinfarkti korral
annaabi.ee 
