Mida teha ülejäägiga? Paigutada reservi või teha lisaeelarve (ülejäägi raha jaotatakse ära). Kui kulud on suuremad kui tulud tekib riigieelarvesse puudujääk (defitsiit). Puudujäägi katteks võib: 1. valitsus kasutada reserve 2. müüa riigivara 3. raha laenata 4. tõsta makse (otseseid makse) Riigieelarvesse laekub kõige rohkem tulusid: Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 20% Üksikisiku tulumaks Aktsiisid Kõige rohkem kulub raha sotsiaalkuludeks: pensionid, tervisehoiukulud, haridusteadus. Raha Raha on seaduslik maksevahend mingi riigi territooriumil. Omadused: · kaasas kantav · kulumiskindel · stabiilne · jagatavus (võimalus maksta eri summasid) · ära tuntavus Paberraha, mündid, plastraha Raha põhifunktsioonid
saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervisehoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja õiguskulud. Kui kulud on sama suured kui tulud, on riigieelarve tasakaalus. Kui riik kulutab rohkem raha kui teenib, on eelarve defitsiidis. Eelarve defitsiit võib põhjustada investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja majanduslangust. Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks. Kuna mõne aja möödudes tuleb
Keskmine vanus: meestel 29,9 aastat, naistel 31,5 aastat, kokku 30,7 aastat Sündimus: 14,72 sündi aastas 1000 elaniku kohta Suremus: 6,54 surma aastas 1000 elaniku kohta Sündimuskordaja: 1,79 last sündinud naise kohta Imikusuremuskordaja: 19,21 surma 1000 sündinud lapse kohta, poistel 22,47, tüdrukutle 15,78 Emade suremus: 56 surma 100,000 elussünni kohta Oodatav eluiga sünnimomendil: meestel 69,73 a, naistel 77 a, kogu elanikkonnal 73,28 a Tervisehoiukulud: 8,9% SKP-st Arstiabi kättesaadavus: 1,76 arsti 1000 elaniku kohta Täiskasvanute ülekaalulisus: 18,8% Alakaalulised alla 5 aastased: 2,2% Kulutused haridusele: 5,8% SKP-st Lugemisoskus (alates 15 a): kogu rahvas 90,4 %, mehed 90,1%, naised 90,7% Lapstööjõud (5-13 a): ~960,000 last, 3% Töötud noored (15-24 a): kokku 15,4%, mehed 12,2%, naised 19,8% Religioon: katoliiklased 70 %, protestandid 22,2% (adventistid 6,5%, jumala kogudus 2%,
annaabi.ee 
