majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). Suremus Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja. Suremust põhjustavad: vaesus; halb tervisehoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebaterve eluviis; Surma põhjused olenevad inimese vanusest. Lapseiga on tänapäevani suhteliselt ohtlik.
Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri leidmise võimalus), religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere planeerimine- laste kavakindel muretsemine perekonda Ränne e migratsioon- alaline elukoha vahetus riigi sees või ühest riigist teise Siseränne- ühe riigi sees. Nt kolin raplast pärnu Välisränne- ühest riigist teise. Nt kolin eestist soome Immigratsioon- sisseränne. Nt lätlane tuleb eestisse elama Emigratsioon- väljaränne. Nt eestlane kolib soome elama Remigratsioon- tagasiränne
*Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine,seksuaalsuhted ja laste sünd enam nii selgelt seotud. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast : sellest,kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Suremus : Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus ,halb tervisehoiukorraldus,arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis.Arenenud riikides on suremust mõjutavad tegurid suhteliselt stabilised. 2.3 Demograafiline üleminek Pikaajalised uurimused on näidanud,et sündimus ja suremus läbivad paljudes riikides sarnased muutused.Neid seaduspärasusi kirjeldab demograafilise ülemineku (siirde) teooria, mis väidab,et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremuse traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega
tööl käima ja saavad nooremalt iseseisvaks. Arenenud riikides aga paljud ei pea enam laste saamist ja abielu tähtsaks. Osad ei abielu kunagi ja ei saa lapsi ka. Lapsi peres on vähe ja kulud ka suuremad. Tähtsam on laste haridus ja tähtis on mitmekülgne areng. Viljakus on halvem kuna tervist kahjustavate eluviiside ja keskonna saastumine on suurem. Enamus naised saavad lapsi kunstliku viljastamise teel. Suremust mõjutavad: vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis.arengumaades ja arenenud maades erinevad Surma põhjused : Arengumaades sureb iga 5s laps enne 6aastaseks saamiseni haigustesse või siis nälga aga arenenud maades see nii noorelt ei juhtu. Arenenud riikides kõige rohkem surevad ikka inimesed südamehaigused, vähk, õnnetused ,vägivald.Arenenud riikides ja arengumaades erineb suremus: arengumaades sureb palju väikeseid lapsi. Aga arenenud riikides kõige rohkem sureb keskmise eluea inimesed
surevad. Samuti on rootsis HIV levik väga väike (0,1%) , mis tõestab samuti seda , et narkootikumid ei ole selles ühiskonnas aksepteeritud , kuna just HIV levib enamasti narkootikumide sõltlaste kaudu edasi . Head teeolud , mis samuti vähendavad autoõnnetuste ohtu , tervislik- ja mõistlik eluviis on kindlasti aidanud tõsta Rootsi oodatava keskmise eluea nii kõrgele . Eluiga pärssivateks teguriteks on arnenenud riikides halb tervisehoiukorraldus , arstiabi kättesaadavus, karm füüsiline töö ja ka vaimselt palju nõudev üldsus , mis põhjustab stressi ja depressiooni, see omakorda võib viia tõsisemate tagajärgedeni . Meeste oodatav eluiga Rootsis on 78.78 aastat . Naiste oma, aga 83.51 aastat. See on igati loogiline , kuna meeste eluviisid kipuvad tihti olema rohkem tervisele kahjustavad . Samuti lasevad mehed hõlpsamini käest oma sportliku vormi ning see mõjub ühtlasi südamele ja tervisele
Normid ja tavad ühiskonnas soosivad paljulapselisi peresid. Laste kasvatamine on odav, sest kulutused haridusele on väikesed. Suremus arenenud maades: peamiseks põhjuseks on südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseisust. Surmasid põhjustab ka kiiresti levimas AIDS. Suremus arengumaades: Üks suurimaid probleeme on AIDS (eriti Aafrikas). Suremust mõjutab ka vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus. Maailma vaesemates riikides sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuue aastaseks saamst. Mõnedes riikdes on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus ja nälg. Sündivus on arengumaades suurem ja arenenud maades väiksem. Suremus on arengumaades suurem ja arenenud maades väiksem 45. Demograafilise ülemineku teooria Demograafilne üleminek - rahvastiku protsesside areng, kus traditsioonile rahvastiku taas-
annaabi.ee 
