Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil.
Haige jälgimine. Patsienti vaadeldes tuleks kõike vajalikku dokumenteerida. Vaadelda tuleb lisaks patsiendile veel ka ümbritsevat keskkonda. Need 13 kriteeriumi on Nightingale'i teooria kesksed, kuid ei ole kõik kaasatavad. Nightingale uskus, et õendus oli kutsumus ning õendusabi saajad olid terviklikud indiviidid vaimsete mõõtmetega. Õdedelt oodati, et nad kannavad hoolt hingeliste vajaduste eest, mis patsiente muretsema pani. Samuti uskus ta, et õed peaksid olema kaasatud terviseedenduses ning terviseõpetuses, kus õpetatakse haigeid ja neid, kes ennast hästi tunnevad. Kuigi Nightingale'i teooria koostati kaua aega tagasi vastuseks keskkonna reformile, siis on need õendusprintsiibid kasutusel tänapäevani. Vaatamata sellele, et mõnda Nightingale'i printsiipi on muudetud või üldse ümberlükatud meditsiini ja teaduse eelistuses, siis paljud kontseptsioonid tema teoorias ei ole mitte ainult jäänud kestma, vaid on kasutatud õdede üldiseks
Terviseedendaja 3 olulist rolli: Poliitika toetaja Võimestaja Tervist toetavate protsesside vahendaja Tõenduspõhine rahvatervis Efektiivse programmi ja poliitika loomine, elluviimine ja hindamine teadusliku põhjendatuse prinsiipide kaudu. Tõenduspõhisus Süstemaatiline andmete ja informatsiooni kasutamine Planeerimine ja ühiselt otsustamine Protsessi ja tulemuste hindamine Õpitu ja saavutatu levitamine Tõenduspõhisus terviseedenduses Informatsiooni kasutamine Formaalsetest uuringutest – raportid, artiklid, ettekanded jne. Süsteemsetest uuringutest – tervisevajaduste, tervist soodustavate ja haiguse põhjuste teadasaamiseks Terviseedenduse tulemustest paikkonnas (õppida kogemustest) Teaduslik kirjandus (süstemaatilised ülevaatused) Rahvatervise jälgimise andmed Programmi hindamine (evalvatsioon)
Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline ning psühholoogiline tervis on pidevas muutumises. Kuna mittemiski ei ole staatiline. Ottawa harta (1986) esitab tervise tagamiseks kindlad eeltingimused: rahu, piisav sissetulek, toit ja eluase, stabiilne ökosüsteem ning vahendite säästlik kasutamine. Jakarta Deklaratsioon (1997) toob 21. Sajandi terviseedenduses esile viis prioriteeti: sotsiaaln vastutus tervise nimel suurendada tervist toetavaid investeeringuid Laiendada koostööd tervisedenduses Tõsta ühiskonna suutlikkust ja anda volitusi üksikisikutele Terviseedenduse põhimõtted: Võimestamine Osaluse suurendamine (võimalikult palju inimesi kaasa haaratud ning ise oma tervise nimel ka vaeva näeks, suudaksid oma plaane ellu viia) Holistilsus