olnud mägedest said saared. Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest või Lindast, kelle viis poega sõjas hukka saanud. Viis saart on tema kuhjatud kalmukünkad ning Pühajärv tekkinud leinava ema pisaratest. Ilmselt on usutud, et vee all elab järverahvas. Kord tulnud järvest hea piimaanniga lehm ja jäänud karja hulka. Seitsme aasta pärast kostnud järve poolt hüüd ja lehm läinud järve tagasi. PÜHAD ALLIKAD Enamik Eesti pühaks peetud allikaid on terviseallikad, nendest arvati, et nad kõiksugu silma ja nahahaigusi ravivad või noorendavat toimet omavad. Teistest allikatest arvati, et nende võimuses on ilma muuta, neid kutsuti ilmaallikateks. Paljude allikate kohta uskus vanarahvas, et nende sisse on peidetud varandus. SAULA SINIALLIKAD Asuvad Pirita jõekaldal, umbes paarisaja meetri kaugusel TallinnaTartu maanteest. Click to edit Master text styles
Kloostrite juurde tekkisid uut tüüpi ööbimiskohad hospiitsid (ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees). Hospiitsid on lihtsalt sisustatud majutuskohad, mida organiseerisid ja pidasid üleval mungad või religioossed ühendused. Neid võis sageli leida palverännakukirikute läheduses ja roomlaste kaubateede ääres. Et Vana-Rooma impeeriumi kodanikele ei olnud tundmatud Alpid oma hüvedega (värske õhk, looduse ilu, kuuma- ja terviseallikad), siis rajati hospiitse ka Alpi teede kõrgeimate ja raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka võimalust osa võtta religioossetest üritustest. Selliste öömajade andmine oli puhtalt heategevuslik. 13. sajandil tekkisid ka Kesk-Euroopa maades võõrastemajad ja trahterid, mida saab käsitleda kui hotelli eelkäijatena. Võõraste rändurite (peamiselt kaupmeeste) majutamise vajadus käis käsikäes kaubanduse
2 in/km , mägialadel ja mõnes madalikupiirkonnas (nt. Akvitaanias) ning Korsikal on see väiksem. Linnades elab 76% rahvastikust. Lääne-Püreneedes elab u. 180 000 baski. Üle poole Prantsusmaa pindalast moodustavad madalikud (suurim neist settekivimitega kaetud Pariisi nõgu, millel kõrguvad üksikud lubjakivisaared). Suure osa moodustavad ka madalad tasandikud, lavamaad ja vanad mäemassiivid. Keskmassiivis asuvad vulkaanilised alad Volcans d'Auvergne ja Vichy (terviseallikad). Prantsuse Alpides ausb Euroopa kõrgeim tipp Mount Blanc 4807 m. Läänerannikule on omased ulatuslikud looded. Kogu Prantsusmaa kliimat mõjutab Atlandi ookean. Suuremal osal valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima. Merelisim on kliima loode Prantsusmaal Bretagne'is. Keskmine temperatuur u. 12oC ja kõige rohkem sajab mäestike tuulepealsetel nõlvadel (1500-2000 mm/a), vähim aga Vahemere rannikul ja Reini ja Rhone'i orgudes (500- 800 mm/a)
annaabi.ee 
