aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka näitlema naised. Roomas tehti tearis nalja, mitte nii nagu Kreekas. Suuremosa näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Ajalugu ei saaks mäletada , kui seda pole kirja pandud. Roomalsed hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III sajandil eKr. Toonaseid kirjutisi pole kahjuks säilinud. Esimesed säilinud tervikteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimes ja väejuht Caesar, tehes seda kolmandas isikus. Tema kirjutistes on tunda oma tegevuste ja otsuste õigustamist. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augusteuse valitsusajal. Mitte midagi ei saaks olla ilma hariduseta. Loomulikult sõltus kasvatus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist, kuid üldiselt oli oluline laste suhtes sõjaline suunitlus. Vaimsele
Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil
ladinatähestikulised allikad, seejärel teistes tähestikes teosed originaaltranskriptsioonis. Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel, alustades varasemast. Kui autorilt on samal aastal mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga.
..............................................................................................33 5.7. Viitamine.......................................................................................................33 6. Allikad..................................................................................................................35 6.1. Trükised.........................................................................................................35 6.1.1. Tervikteosed...........................................................................................35 6.1.2. Artiklid................................................................................................... 36 6.1.3. Muud trükised........................................................................................ 37 6.2. Elektroonilised allikad...................................................................................38 6.3. Audio-visuaalsed allikad......