sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga, välistas kolonisatsiooni. Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani. 2) Jüri kirikuõpetaja, Anton Thor Helle andis 1739.aastal välja esimese põhjaeestikeelse tervikpiibli. Esimene tervikpiibel oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari. 3) 1762 tõusis Venemaal troonile Katariina teine, kelle valitsusaeg tõi kaasaolulisi muutusi balti aadli ja vene riigivõimu suhetes. Tema peaeesmörgiks oli kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ning allutada need piiramatule keisrivõimule. 1764 rõhutas Katariina
lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega 2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa 2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari) 2.3.5.3. Ilmalike trükiste osatähtsus kasvas 18. sajandi teisest poolest (populaarsed olid pisikesed rahvakalendrid) 2.3.5.4. Hakkasid ilmuma ka esimesed eestikeelsed juturaamatud (enamasti tõlked saksa keelest) 2.3.5.5. Olulisel kohal ka nõuanderaamatud
ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A.von Kotzebue asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii
aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast. Tema kehtestatud reeglistik tunneme ka vana kirjaviisi oli kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani Virginiused - Tõlkisid ja toimetasid 1686. aastal välja antud Uue Testamendi, mis oli läbinisti eestikeelne raamat. Helle Toimetas tervikpiibli põhjaeesti keelse 1739. aastal . 7. Aastaarvud 1558-1583 Liivi sõda 1629 - Altmargi vaherahuga kinnitatakse Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. 1632 - Avatakse Tartu Ülikool. 1637 Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika. 1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla. 1684-1688 Tartu lähedal Forseliuse juhtimisel rahvakooliõpetajate seminar. 1686 Läti keeles ilmus piibli esmatrükk. 1700-1721 Põhjasõda
annaabi.ee 
