mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luulerida kujunemise aluseks on rütm Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Stsenaarium on näidendite või filmide käsikiri, tekst, mille järgi toimub lavastamine Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont
m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt Helide tugevusastmik kui helitugevusvaramu on muusikas kasutatavate helitugevuste korrastatud kogu: (pppp) - ppp pp p mp mf f ff fff - (ffff) Helitugevuste tähistus on suhteline. Noodikirjas paiknevad üldised tugevustähised instrumentaalmuusikas noodijoonestiku all, klahvpillidel 2. joonestiku vahel, tekstiga vokaalmuusikas joonestiku kohal. Üldised tugevustähised kehtivad helindi tervikosa lõpuni või kuni uute tähisteni. Üksikhelide teistest erineva tugevuse tähistamiseks kasutatakse mitmesuguseid sõnalühendeid ja märke kui kohalikke tugevustähiseid. Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult (linnuke ülesse) või (linnuke alla) = tugeva rõhu märk > = keskmise rõhu märk - = jooneke, kriips = nõrga rõhu märk
ning defineeritavast mõistest laiemat mõistet. Klassifikatsioon on nähtuste jagamine rühmadesse. Rühmitada ei saa nähtusi, mis kuuluvad eri valdkondadesse ja millel puudub ühine liigitusalus. Võrdlemine on tundmatute nähtuste avamine tuntute kaudu. Lõik Teksti põhiüksus on lõik, millel on nii sisulised kui ka vormilised tunnused. Suureosa lõigust moodustavad nn sisulõigud, millel põhineb kirjandi teema arendus. Lõik on teksti tervikosa ühest taandreast teiseni ja sisuliselt mahub sellest ühe olulise probleemi arendus. Sisu seisukohalt koosneb lõik juhtmõttest ja teda toetavatest tugimõtetest. Mõte saab kirjaliku väljenduse lauses ja nii võib rääkida juhtlausest ja tugilausest. Juhtlause võib lõiku alustada, seda lõpetada võis asetseda lõigu keskel. Lõigu pikkus oleneb käsitletava probleemi suurusest. Liiga lühikesed lõigud viitavad pealiskaudsusele ja tekitavad mulje närvilisest ja hakitud stiilist
annaabi.ee 
