Mõni läbib neid probleemideta, mõnele on see väga raske. Normaalset kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis. Nendel rasketel aegadel tunnetab inimene kriisi sümptome: ärevust, viha, hirmu, suutmatust, süütunnet jm. 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI Vanadus (65 kuni surmani): terviklikus vs ahastus ( integrity vers despair). Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viiest ning väljendub meelerahus, elutarkuses ja isiksuse terviklikuses. Kui inimene saab küll vanaks, ent mitte isiksuslikult küpseks, valdab teda lootusetus (kibestumine, ahastus, meeleheide). Tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Möödunud aastate karma, aga ka võime elatud elu enda jaoks mõtestada, määrab selle, mis seisundis jõuab inimene oma elu lõppjärku. Elu viimane etapp kujutab endast suurt väljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada
tegelikult selline on. Hoopis meie mõistus on selline. Kant eristas: 1) Ding an sich asi iseeneses (maailm tegelikult) 2) Ding für uns asi meie jaoks (meie tajutud maailm) Meil ees "teoreetilised prillid". Aeg ja ruum tunnetuse vormid maailm ei eksisteeri ajas ja ruumis. Pööre: enne kooskõlastati tunnetus objektiga, Kant arvas, et objekti kooskõlastatakse tunnetusega. 22. Kant tunnetuse astmetest ja vahenditest. Inimene peaks tunnetama maailma tema terviklikuses. Inimese tunnetuse astmed: MEELED ARU PUHAS MÕISTUS Tunnetus algab meelte tasandilt aru puhas mõistus. Jagab teadmised (tunnetused) 2 liiki: 1) aprioorsed tunnetus kogemusest sõltumatu, 2) empiiriline tunnetus pärit kogemusest. Tunnetuse astmete abivahendid: 1) MEELED tasand aeg, ruum (meelelise kaemuse vormid), ei eksisteeri reaalsuses - empiirilised 2) ARU tasand kategooriad (üldmõisted) - empiirilised
väljaspool meie maailma, tuleb kahelda. o Pmst võib olla nii võib olla teisti. Kõik mida me maailma kohta saame öelda, ei pruugi olla õige. Kuid ei saa kahelda selles, mida kahtleja saab öelda iseenda kohta. o Inimesel on seega teatud privlileeg mõista enda vaimuseisundit. o Ja Freud ütles, et see pole ikka niii. Eneseteadvus on väga väike osa. Me ei saa olla kindlad selles terviklikuses. Inimese mina pole endaswt teadlik. Ehk siis freud ütles, et inimese mina tuum jääb endale alati kättesaamatuks. Ehk id/miksi on alati mina tunnetseus lõpuni kättesaamatu. Niisiis inimese teadvuse asemel on midagi mida nimetame mitteteadvuseks. Altusse mõiste: Interpellatsioon - Loeng 8 Itaalia vasakpoolne kultuuriteoreetik Cramsci (1891-1937) · Kirjutas oma tekstid vanglas. · Tema tekstid on tuntud kui ,,vangla vihikud".
annaabi.ee 
