Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. K oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isikliku sisu. Oma temperamenditüübilt oli K romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Koidula teater K algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870
'moraalses mõttes hälbinud' kaudu. Selle aluseks on vaba sõnaühendiga tähistatav konkreetne mõiste 'füüsilises mõttes' kõrvale kaldunud', s.t kärnas ~ kärnadega kaetud. (Õim 2001a: 558) 2. Teistsugust nominatsioonitüüpi esindavad sellised fraseoloogilised nimetused nagu hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal. Antud juhul ei iseloomustata inimest ühe tunnuse kaudu, vaid mitme tunnusega, teda kirjeldatakse mitmest aspektist korraga. Tervikkujund on tekkinud ümbermõtestamise käigus, kus on aktualiseerunud lähte- ja fraseoloogilise väljendi ühised assotsiatiivsed tunnused. (Õim 2001a: 559) 3. Kolmanda rühma moodustavad situatsioonist lähtuva kujundiga nimetused. Fraseologismid nagu Buridani eesel, halastaja samaariamees, Taavet ja Koljat on tekkinud kirjandusliku, sageli sakraalkirjandusliku süzee alusel. Lühike fraas võtab endale tihtipeale keeruka teksti ülesande
käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund ("pilt") meid ümbritsevast maailmast? Millise panuse annavad sellesse tervikkujundisse erinevad meeled? 3. Kuidas me reageerime meid mõjutavatele nähtustele? Milliste seaduspärasuste järgi kujunevad meie suhted meile täiesti uute ja juba tuttavate nähtustega? Kuidas me õpime ära ümbritseva maailma ja inimeste mõjusid iseendale? Kuidas me õpime uusi teadmisi? Kuidas kujuneb meie arusaamine maailmast, inimestest ja sündmustest? 4
annaabi.ee 
