suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu. 3. Iseloomusta ühte makrosotsiaalset teooriat. Makrosots. teooria on üldine, püütakse lahendada igapäevaelu. Struktuur-funktsionalism tunneb huvi ühiskonna kui tervikgrupi ja selle osade vastu. Põhi väide - kui tervikgrupp tahab säilida, siis iga tema osa peab täitma oma funktsioone. 4. Iseloomusta ühte mikrosotsiaalset teooriat. Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta. Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust. Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida. In. mängivad erinevaid rolle, sest liiguvad päeva
KAASAEGSED TEOORIAD I. Makrosotsioloogilised teooriad need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis II. Struktuurfunktsionalism tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV. Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu V. MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA
tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga ja valitse printsiip – kui tervikgrupp lahutatakse osadeks, on see rünnatavam. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine – initsiaator on olla parem kui aruandaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt – edukal mõjustajal on alati midagi varuks. Nt Thatcheri käekoti fenomen. 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine. 29) Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid.
annaabi.ee 
