parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk delegeeritav seadusandlus Nõukogu kannab formaalset võimu üle Komisjonile ning 450 erinevale komiteele (Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 35. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest,
suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk delegeeritav seadusandlus Nõukogu kannab formaalset võimu üle Komisjonile ning 450 erinevale komiteele (Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 18. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest,
· situatsioonianalüüs; · ettevõtluskeskkonna prognoosimine eelseisvaks aastaks; · ettevõtte põhieesmärkide kindlaksmääramine eelarveaastaks; · struktuurüksustele ettevõtte põhieesmärkidest tulenevate kontrollarvude ja muude juhiste teatavaks tegemine; · eelarvete koostamine struktuurüksustes või vastutuskeskuste eelarvete koostamine; · struktuuriüksuste eelarvete läbiarutamine ja heakskiitmine; · ettevõtte tervikeelarve koostamine ja läbiarutamine juhatuses; · ettevõtte eelarve esitamine nõukogule seisukohavõtuks; · põhieelarvete kinnitamine nõukogu poolt; · eelarvete täitmise üle kontrolli teostamine. Eelarvesüsteem on ettevõtte aastaeelarve ja selle lühemate perioodide (kvartal ja kuu) koostamise ja nende täitmise kontrolli metoodiliste võtete ning organisatsiooniliste lahendite kogum.
annaabi.ee 
