Alceste'i. *Kui don J tegi kõike nii ,,nagu kõik teised", siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab. *A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M'i kõige tervamalt aadli tühist jõudeelu kritiseeriv näidend. *Rosseau on M'ile ette heitnud, et too pilkab A'is õilsat inimest. *teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase
traditsiooniline uskumus meeste-naiste rollidest. Juhul, kui mõni naine ongi tööalaselt tippu jõudnud ning tema alluvuses mehed töötavad, võib sellelt pinnalt probleeme tekkida. On mulje jäänud, et paljudel meestel on isiklikul tasandil raske naise alluvuses töötada, miskipärast riivab see nende eneseuhkust. Samuti on mulle kõrva jäänud ühe uuringu tulemus, mille kohaselt teenivad sama kvalifikatsiooniga naised kõigest 70% meeste palgast. Kõige tervamalt eristub diskrimineerimine väikeste lastega noorte naiste ja ka keskealste naiste suhtes. Erinevalt tööalasest diskrimineerimisest toimub see juba teadlikult - nii mõnedki tööandjad on tunnistanud, et ei võta väikeste lastega naisi hea meelega tööle, kuna nad on oma perega liiga tihedalt seotud. Alati võib laps haigeks jääda ning seetõttu peab noor ema koju last põetama jääma, tulemuseks on aga puudujääk töökohustuste täitmises. Samamoodi on mustas nimekirjas keskealised
1519 valiti keisriks. 1526 läksid Habsburgide võimu alla ka Tsehhi (Böömimaa) ja Ungari (suur osa Ungarit oli tegelikult türklaste käes). Karl V eesmärgiks oli Üle-Euroopalise monarhia loomine ning kristluse ühtsuse taastamine katoliiklikul kujul. See viis ta paratamatult konflikti oma iseseisvust säilitada püüdvate riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, ja protestantlike saksa vürstidega). Konflikt Prantsusmaaga avaldus kõige tervamalt Itaalia sõdades (mis algasid küll juba enne Karl V võimuletulekut). Konflikt protestantidega aga peamiselt keisririigisisestes ususõdades. Lisaks sattus Karl V paratamtult konflikti pealetungiva Osmanite (Türgi) impeeriumiga, mis vastustas ühtse kristliku Euroopa impeeriumi teket; lisaks pretendeerisid Habsburgid ja Osmanid samadele aldele idas (Balkan ja Doonau alad). 2. Itaalia sõjad 1494 - 1559 Itaalia sõjad on olulisim sündmus XVI sajandi I poole rahvusvahelistes suhetes.
annaabi.ee 
