● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane ● 1927 loobus politseiülema kohast ja hakkas kirjutama ● Elas hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ● Need kogemused andsid materjali kirjutamiseks ● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal ● Võideldes Aragoni ja Terueli rinnetel, sai ta tõsiselt vigastada ● Hispaaniast põgenedes tekkis tal eluaegne viha kommunismi vastu (“Austusavaldus Katalooniale”) ● Suri Londonis, tuberkuloosi Teosed ● Esimene romaan “ Pariisi ja Londoni heidikud” 1933 ● “Birma päevad” 1934 ● “Kirikuõpetaja tütar” 1935 ● “Hoia liilia lehvimas” 1936 ● “Austusavaldus Katalooniale” 1938 ● “Loomade farm” 1946 ● “1984” 1949 Ulmeromaan “1984”
Koos tööstuse kasvuga on tunduvalt muutunud selle harude osatähtsus. Varem ülekaalus olnud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osakaal on vähenenud (1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). Energiamajandus.
Saksalased toetasid lahinguid õhuväega. Öeldi küll, et pommitatakse sõjalisi sihtmärke, aga tegelikult hävitati 2/3 tervest linnast. Hukkus üle 300 tsiviilelaniku. Talveks 1937 oli Baskimaa vallutatud natsionalistide poolt. Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil (s10) Mässuliste saavutatud edu Baskimaal pani nad mõtlema Madriidisuunalisele pealetungile. Vabariiklased nägid plaani läbi ja otsustasid rünnata Terueli linna Ida-Hispaanias. Mässuliste jaoks oli see tõeline üllatus ja linn langes kiiresti 1938 aasta esimestel päevadel lojalistide kätte. Lahinguid raskendas ka üks Hispaania kõigi aegade külmim talv. Mõlemal poolel külmus palju sõdureid surnuks. Franco saatis rindele lisajõude ja vabariiklasi ähvardas ümberpiiramine. Seepeale tekkisid nende leeris poliitilised arusaamatused ja nad asusid taganema. Olukorra muutis raskeks pidev pommitamine nii
keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4]
annaabi.ee 
