26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". ,,Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama."Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus
26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama. Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus. Samal õhtul
Külamehed olid selle uudise pärast nördinud ja läksid koju. Nad otsustasid, et kui uus parun tuleb, et siis nad räägivad temaga. Sõit mahtrasse Kui mehed tulid mõisast tagasi, rääkimast uue paruniga, olevat uus parun sama juttu nagu vanagi rääkinud, kuigi natukene sõbralikumalt. Mehed olid pettunud. Õhtul kui Päärn koju läks, siis kutsus Uustoa Jüri Päärna kaasa Mahtrasse, tema sugulase juurde. Nii nad läksidki sinna. Kui nad Ants Tertsiuse (Jüri sugulase) ukse juurde jõudsid ja selle avasid, nägid nad, et seal toimub koosolek. Teemaks oli sealgi uus seadus. Mahtra meestele olevat pakutud raha töö eest, kui kohus nad õigeks mõistab. Kuna oli juba hilja, siis jäid Päärn ja Jüri Antsu juurde ööseks. Teenija oli neile põrandale asemed teinud. Hommikul läksid nad tagasi Juuru. Nende imestuseks oli seal rohkesti rahvast, ,,köstripühast" hoolimata. Ka seal räägiti uuest seadusest. Ka
Külamehed olid selle uudise pärast nördinud ja läksid koju. Nad otsustasid, et kui uus parun tuleb, et siis nad räägivad temaga. Sõit mahtrasse Kui mehed tulid mõisast tagasi, rääkimast uue paruniga, olevat uus parun sama juttu nagu vanagi rääkinud, kuigi natukene sõbralikumalt. Mehed olid pettunud. Õhtul kui Päärn koju läks, siis kutsus Uustoa Jüri Päärna kaasa Mahtrasse, tema sugulase juurde. Nii nad läksidki sinna. Kui nad Ants Tertsiuse (Jüri sugulase) ukse juurde jõudsid ja selle avasid, nägid nad, et seal toimub koosolek. Teemaks oli sealgi uus seadus. Mahtra meestele olevat pakutud raha töö eest, kui kohus nad õigeks mõistab. Kuna oli juba hilja, siis jäid Päärn ja Jüri Antsu juurde ööseks. Teenija oli neile põrandale asemed teinud. Hommikul läksid nad tagasi Juuru. Nende imestuseks oli seal rohkesti rahvast, ,,köstripühast" hoolimata. Ka seal räägiti uuest seadusest. Ka