neid kasutavad KANTORID lauluõpetajad kopti kirikus POLÜFOONIA mitmehäälsus, kus kõik hääled liiguvad nii rütmiliselt kui meloodiliselt iseseisvalt pillid: IDIOFONID heli tekitatakse kuskile vastu lüües (plagistid) MEMBRANOFONID nahaga trummid (silindertrummid) KORDOFONID keelpillid (harf, lüüra, lauto) AEROFONID puhkpillid (Egiptuse pikk sirge trompet leitud Tutanhamoni hauakambrist, otseflööt, salmei laskuv diatooniline helirida, koosnes suurest tertsist ja pooltoonidest hiljem seitsmeastmeline, 17 veerandtooni Vana-Kreeka muusika esimesed märgid 3000 aastat eKr kujukesed, mis kujutavad aulose- ja harfimängijaid MUSIK tõlkes ,,muusade kunst" laulu ja luule ühendamine muusikuid austati väga muusika eraldus poeesiast hellenismiajastul (330 146 eKr) MELOS LOGOS meloodia helide järgnevus muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule
erinevad nähtused. Psühhoakustikas on puuduva põhitooni taju sel juhul, kui põhitoon ära võtta, kõlavad ülejäänud osahelid ja me kuuleme ikka põhitooni. Alpi sarvel on 3-oktavi laiune sagedusala. Mazoorse helirea puhul saab kasutada esimest, teist, kolmandat ja viiendat astet. Min oori puhul saab kasut.sol-minoori, kui mängija ja kuulaja ei lase end heidutada pisut ebamääärase kõrgusega tertsist. Minooris saab kasut.esimest, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat astet. Minoori eelis-kõik astmed toonikast arvates ühe ja sama oktavi piires. Parmupilli mängitakse metallist keelekest avatud suu ees näppides ning suu kuju samal ajal muutes, nii et akustiliselt tekib täpselt samasugune efekt nagu Tõva kõrilauluski. Keelekese heli vastab põhitooni sagedusele, suu kuju muutes muudab mängija kuuldavaks üksikuid ülemhelisid, mis põhitooni taustal moodustavad teise,
Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba
annaabi.ee 
