IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett
Madalmaade koolkonnas kujunes ratsionaalne kompositsioonitehnika, tertsilised kooskõlad ja laulev meloodia. Alguse sai ka imitatsiooniline polüfoonia, eesmärgiga ühtsus ja harmoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. Kujunes neljahäälne polüfoonia lisandus bass. A capella võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia Madalmaade stiil jagatakse viieks etapiks: I põlvkond: kujunes uus stiil pehmema meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsile ja sekstile põhineva harmoonia ning imitatsioonilise polüfooniaga. Lisaks uued zanrid (missatsükkel, lad. k. motett, polüfooniline ilmalik laul). Guillaume Dufay uue stiili alusepanija. Kirjutanud missatsükleid, missaosi, lad. k. motette, hümne, prantsuskeelseid sansoone . Üks heakõlalise stiili rajajatest. Teine kuulsam meister Gilles Binchois. II põlvkond: rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, harmoonia tähtsuse vähenemine.
Sellist omadust on nimetatud mitmeti, näiteks kareduseks või raginaks. Tämbrit, mil see omadus puudub, kirjeldatakse tihti pehme, sileda või ümarana. Kriitilise riba laius sõltub tema kesksagedusest. Allpool 500 Hz on kriitiline riba laius pisut vähem kui 100 Hz. Kõrgematel sagedustel moodustab kriitiline riba keskasagedusest umbes 20 %. Niisiis pole kõrgematel sagedustel tegu mitte kindla hertside hulgaga kriitilise riba kohta, vaid kindla sagedusuhtega, mis vastab umbes väiksele tertsile. Kõikesedasilmas pidades on huvitav, kuidas harmooniliste spektri osahelid kriitiliste ribade skaalal jaotuvad. Kui põhitoon asub madalamal kui 100 Hz pole mitte ühelgi osahelil eraldi kriitilist riba. Kui põhitooni sagedus on suurem kui 100 Hz, on olukord teistsugune. Põhitoon nagu ka madalamad osahelid kuniviiendani evivad sel juhul eraldi riba, kuid nii viies ja kuues kui ka kõrgemal asuvad osahelipaarid langevad ühte ja samasse kriitilisse ribasse, kuivõrd nende sagedusteerinevus
annaabi.ee 
