Saksa väed olid edukad – 2 nädalaga hõivati Leedu, Läti Valgevene ja Lääne-Ukraina. Nõukogude väed, kes olid sakslaste vastu masendavas ülekaalus nii arvukuse kui relvade osas, sattusid paanikasse ja hakkasid põgenema. Peagi algas Eestis vastavalt Stalini käsule sildade, tehaste, külade jm. hävitamine ning mis tahes „kahtlaste“ tsiviilisikute tapmine. Eesmärgiks hävitada taganedes kõik. Selleks moodustati hävituspataljonid, kes panid toime lugematuid terroritegusid Eestis ja mujal N.Liidu vastokupeeritud lääneosas, nende eesmärgiks oli hävitada kõik - põletatud maa taktika. Terrorile püüdsid vastu hakata metsavennad, kelle hulk aina suurenes. Sakslaste lähenedes võtsid metsavennad mitmel pool enne võimise üle. (Kilingi Nõmme; Tartu) 7.juulil 1941.a. olid Saksa Wehrmachti luureüksused juba Mõisakülas ja alustati Eesti vabastamist. 10.juulis vallutasid Saksa väed koos Eesti vabadusvõitlejatest metsavendade abiga u. poole Eestist
et Maanõukogu tähtsaim asutus kuni pole veel Asutavat Kogu tegevust jätkab Maanõukogu vanemate kogu, võimalik ka põranda all tegutseda Maanõukogu kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Rüütelkonnad üritavad ennast jaanuaris 1918 iseseisvaks kuulutada Asutava Kogu valimised jaanuaris kehtestatakse enamlaste poolt inimestele ei meeldi, et maad ei jagata vaid hoitakse riigivõimu käes on terroritegusid, kõik häälestab inimesi enamlaste vastu Maanõuogu Vanematekogu nimetab Päästekomite saksa võimu all sattumine üsna silme ees Päts, Konik, Vilms sakslased ei taha eestist midagi kuulda, tahavad saksamaaga ühendada ja tekitada hertsogiriigi Iseseisvuse väljakuulutamine sakslased alustavad uut pealetungi 18.02.1918 Eestis olevad eesti väeosad teatasid neutraalsusest 1917 alustati rahvusväeosade loomist 1918. aastaks diviisisuurune
Suur osa sellisesse olukorda seatud inimestest üritasid osutada viimast vastupanu NL võimule, mitmed kulakuteks kuulutamise ohus inimesed moodustasid relvastatud võitlussalku. Ei olnud väga suured grupid, ei pidanud ka kaua vastu, nende eesmärgiks oli vaid enesekaitse, aga punaarmee grupid said neist jagu. Keerulisem oli toime tulla NL võimul vastupanu teistsuguse vastupanu viisiga- paljudel juhtudel hakati toime panema terroritegusid- rünnati ja tapeti kolhooside esindajaid, miilitsa esindajaid, kommuniste jne, kaasnes ka kolhooside varade hävitamine- süüdati kolhoosidesse ühinenud majapidamisi, tapeti kariloomi, lõhuti põllutööriistu. Üksikute terroritegude toime panejate tabamine ja selle ohu likvideerimine oli päris keeruline. Olukord maal muutus nii teravaks, et 1930 kevadel oli Stalin sunnitud tõmbama pidurit. 1930 märtsis avaldas ta artikli
annaabi.ee 
