Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite repertuaarist maha ja rangete piirangute tõttu polnud võimalik avaldada viimast romaani "Meister ja Margarita". Rahuldamata jäi ka palve emigreeruda välismaale. Selline olukord tekitas Bulgakovis surutud ja kinniseotud tunde ning vastumeelsuse kehtiva reziimi suhtes. Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes
hulgas kasvas, otsustasid nad seda ära kasutada ja korraldasid mässu zirondiinide kõrvaldamiseks võimult. Juhtima said jakobiinid. 8. Jakobiinide poolt 1793. a ellu viidud reformid. TV 63 · Rahva ülemvõim ja võrdõiguslikkus · Igaüks võib rentida vaid kindlat hulka maad · Kodanik ei või omada rohkem kui üht töökoda v kauplust 9. Terror jakobiinide diktatuuri ajal: terrori ajend ja rakendamise põhjus; ühiskonna suhtumine terrorisse; millistel põhjustel inimesi hukati (TV 65)? Hukkunute arv protsentuaalselt: I seisus 15% II seisus 25% III seisus 60% Nimetage vähemalt 5 põhjust, miks inimesi jakobiinide diktatuuri ajal hukati. (TV 65) · Oli vaadetelt rojalist · Oli revolutsiooni vastane · Oli vihahoos öelnud midagi riigivastast · Otsest põhjust polnudki, inimene tundus olevat kahtlane 10. Jakobiinide kukutamise põhjused. 1794. riigipööre. TV 64 11
sosas, mille päästmiseks tõenäoliseks võeti lisa alles teises järjekorras küüditamisele määratutest. Päeva jooksul selgus Tallinnas, kes ja kui palju on igaühe tutvus- ja sõprus- ringist juba viidud. Tühjad lauad ametiruumides ja tühjad kohad tööpinkide taga vabriku- tes olid tollal tummad leinajad, kuid vaade nendele muutis esialgse ootamatuse tingitud jahmatuse üldiseks vihaks ja põlastuseks. Ka need, kes seni olid ükskõikselt suhtunud enamlaste terrorisse,n tundsid end nüüd ole- vat sügavalt puudutatud rahvuskaaslaste massilise küüditamise läbi. Aga inimeste vedu jätkus ja keegi ei saanud kindel olla, et järgmisel ööl pole tema kord. Paljud tegid selleks ka ettevalmistusi- pakkisid asjad kokku, et kui järele tullakse, siis poleks enam vaja tse- kistide kiirustamist kuulata. See toimus peamiselt perekondades, kuna üksikud isikud, kes küüditamist oletasid, püüdsid end varjata kui mitte rohkem, siis vähemalt öökorteri va-
hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite repertuaarist maha ja rangete piirangute tõttu polnud võimalik avaldada viimast romaani "Meister ja Margarita". Rahuldamata jäi ka palve emigreeruda välismaale. Selline olukord tekitas Bulgakovis surutud ja kinniseotud tunde ning vastumeelsuse kehtiva reziimi suhtes. Seetõttu omistas ta oma Kuradile ühiskonnaelu ärritavaimad jooned: julmuse, enesekesksuse ja ebakindluse tuleviku suhtes. Nii nagu
annaabi.ee 
