on alanud Euroopast. 21. sajandi Euroopas on raske uskuda, et üks riik hakkab teist mingil ajahetkel pommitama. Kui tekib probleeme siis lahendatakse nad ikkagi diplomaatiliselt, raskemal juhul võib-olla kehtestatakse mingit laadi sanktsioonid riigi vastu kuid see on ka kõik. Probleemid mis tekivad praegusel ajal saavad alguse ikkagi rohkem arengumaadest ja needki ei ole tegelikult suurte rahvaste üksteise vastased sõjad vaid rohkem kindlate organisatsioonide terrorismiaktid millele vaba maailm peab vastu hakkama, et ei satuks reaalselt ohtu enam meie süütud inimesed. Vale on aga see kui minnakse relva jõul teise riiki mingil muul põhjusel kui, et rahu tagada maailmas, sellist asja võib kutsuda juba lihtsalt jõu näitamiseks ja nõrgemalt võtmiseks. Iga riik peab ise hakkama saama mitte kui nafta saab otsa siis jõuga võtma nõrgematelt riikidelt. Võib kindlalt väita, et konfliktid maailmas ei kao, sest alati on keegi kes
1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.[24] Poliitiline lahendus leiti ka relvakonfliktile Acehi separatistidega, kellega sõlmis keskvalitsus rahuleppe 2005. aastal 19.20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. 19
ellujäämine, areng, vabadus, identiteet. Ohud ja haavatavad + kuidas tõmmata piire. 1 JULGEOLEK 21. SAJANDIL Traditsiooniline julgeolek ja selle tasemed: globaalne, rahvusvaheline, regionaalne, rahvuslik (riiklik), indiviidi tase. (Kuidas on demokraatlik riik ohuks indiviidile: läbi sõjaväe- riik paneb sõjaväelased ohtu, kui nad peavad minema sõtta). Terrorismiaktid muutsid maailma julgeolekut: 2001: terrori aktid USAs (väga teadlikud inimesed olid rünnaku taga. Arvati, et AQ ja Osama Bin Laden, kuid AQ ei mõelnud neid välja ega teinud rünnakuid lõpuni, ainult finantseeris). 2004: terrori akt Madridis: rongiõnnetused (rong jäi hiljaks ja tänu sellele oli ohvrite arv väiksem). 2005: terrori aktid Londonis: metroo õhku laskmine. Need on murdepunktiks julgeolekus. Julgeolek pöördus tagasi sõjaväe fookusseerimisele