Sõdur II Maailmasõja aegses Eestis. Iseseisev Eesti riik lakkas eksisteerimas aastal 1940, mil nõukogude väed okupeerisid Eesti Vabariigi territooriumi. Nõukogude vägede ülekaal oli tohutu, meil puudusid relvastatud vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu. Alates Saksa okupatsiooni kiirest liikumisest, hakkasid tekkima metsavendade grupeeringud ning tänu nendele tekkis olukord kus meil oli võimalik osutada vastupanu nõukogude vägedele, algas suvesõda, kus osales umbes 50 000 eesti meest. Hävituspataljonide võikamaks taktikaks võib pidada niinimetatud ,,põletatud maa taktikat" kõik rüüstamata kohad pandi põlema, enne kui lahkuti
ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. See sõda on nõudnud üle sajatuhande tsiviilelaniku elu, tuhanded inimesed on haavatud. Kaotusi oli ka meie riigis. Eelmise aasta 23. Septembril toimus Soome koolis tulistamine. Tragöödias hukkus üheksa õpilast, meesõpetaja ja mõrvar ise. Eestis oli varem ilmunud samateemaline film nimega ,,Klass", kus kahte õpilast vaimselt ja füüsiliselt terroriseeriti. Tagakiusamise tulemusena tapsid kaks poissi kättemaksuks mõned oma kaasõpilased. Sarnane sündmus leidis aset ka Soomes. Kiusamine koolis- mõnitamine, alandamine, norimine, löömine ja kõik muu seesugune on terrorism. See on terrorism oma kaasõpilase vastu ja see ei muuda maailma sugugi paremaks ega vabasta seda terrorismi küüsist. Terrori all kannatavad ka paljud pered. Pered , kelle kallal tarvitatakse koduvägivalda. Eesti vanasõna ,,Kuidas küla koerale, nii ka koer
Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid. Hakati taga kiusama juute. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduses kui kultuuri vallas. Neilt võeti ära kodanikuõigused ja sellega kaasnevad õigused. Nad võisid olla üksnes riigialamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, nende abieluvälised vahekorrad karistatavad. Terroriseeriti kõiki, kes olid natsistliku valitsuse või Adolf Hitleri vastu.
3. Plaanimajandus ehk ksumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Phjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine. Kultuurielu phijooned : 1. Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jnud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus plvkond. 7. 1950ndatel krgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete vimaluste arendamine, raamatute osathtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas td Eesti Televisioon, 70nendatel vrviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti thtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu lnes. 13
1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Põhjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja järjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt töödelt keset päeva, et saaks poest hädavajalikku, linnastumine. · Kultuurielu põhijooned : 1. ,,Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik". 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jäänud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus põlvkond. 7. 1950ndatel kõrgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete võimaluste arendamine, raamatute osatähtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon, 70nendatel värviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi väljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti tähtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid