Dorestat, Heithabu, Birka) 12. sajandil kujunes linn libertas'e koduks Leoni ,,Fueros" leiame Kastiilia kuningas Alfonso V aastast 1020 põhimõttelise tähendusega linnaõiguse määratlused - kuningas Alfonso V tõotas sinna kolijatele õiguslikku kaitset nende seniste feodaalide ees - linnas viibimine pidi muutma ümberasuja kõik senised kohustused kehtetuks, linnaõhk pidi tegema vabaks territoriaalvalitsejate ja linnade võitlus linnaõiguste ulatuse üle oli Euroopa linnaajaloo põhiteema uute Euroopa linnade hälliks jäi Põhja-Itaalia 996. a omistas keiser Otto III Cremonale õiguse, mille omamise kaudu asus linn vahetusse suhetesse riigiga ja suutis eneselt maha raputada piiskopi valitsemise oma enesehaldusõigusest arendas Euroopa linn uue õiguse kõige kiiremini välja seal, kus ta ei olnud seotud maaõiguse traditsiooniga. Selle aluseks oli
ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. Tavaõigus, kanooniline õigus, linnaõigus, rüütliõigus (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest), maaõigus (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus). Valitses kirja pandud õigus ning samal ajal oli ka tavaõigus. Üheks põhjuseks oli nt see, et kirjaoskajaid oli vähe Saaliõigus – lex salica – kuulub Lõuna – Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani hõimude kriminaalõigusnorme, kui ka tsiviilõigus norme. Karistusnormid on üksikasjalikud, nimetati seda trahvikataloogiks. Terve peatukk koostatud vargusele
Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide formaalse võrdsuse põhimõtte 22. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajal (sh Lex salica, common law jt) Keskaja õiguste paljusus Tavaõigus Kanooniline õigus Linnaõigused Rüütliõigused (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest) Maaõigused (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus) 12-14. saj palju õiguskirjandust, sh Sachsenspiegel, u 1227 - sisaldab maa-, era-, kriminaalõiguse jt norme, ka lääniõigust. Eesti ja Läti alal kasutati Liivimaa õiguspeegli kehtestamiseni 1337 (kodifikatsioon) Common law: Common law (pretsedentidel rajanev) on õigus, mida arendavad kohtunikud otsuste