hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu. Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa
külmasillad (nt. akna seinakinnituse sõlm, jäigastussidemed, müüriankrud) võetakse arvesse vastava külmasilla lisajuhtivusega. Vajaduse korral teisendatakse välispiirde summaarne lisajuhtivus keskmiseks välispiirde soojusjuhtivuseks, jagades välispiirde summaarse lisajuhtivuse kasutatava arvutustarkvara reeglite järgi määratud välispiirde pindalaga. 6.1 Meetodid 6.1.1 Mõõtmine Külmasildade analüüsis kasutati nii mõõtmist termovisiooni infrapunakaameraga kui ka arvutuslikku analüüsi. Termovisiooni infrapunakaameraga mõõtmine põhineb kehadelt kiirguva soojusenergia mõõtmisel. Keha, mille temperatuur on kõrgem kui absoluutne null, s.o. -273,15 C, kiirgab soojusenergiat. Termovisiooni infrapunakaamera abil mõõdetakse kehalt või esemelt kiirgunud või peegeldunud soojusenergiat ja teades keskkonnatingimusi ning kiirgava pinna omadusi, saab arvutada selle pinna temperatuuri
0,8 0,7 (suure asustusega ja halva ventilatsiooniga elamud) Niiskuslisa talvel +4 g/m³ ja suvel +1,5 g/m³ (väikese asustustihedusega ja hea ventilatsiooniga 0,65 0,55 elamud) 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil Keha, mille temperatuur on kõrgem kui absoluutne null, s.o. -273,15 C, kiirgab soojusenergiat. Termovisiooni abil mõõdetakse kehalt või esemelt kiirgunud või peegeldunud soojusenergiat ning, teades keskkonnatingimusi ja kiirgava pinna omadusi, saab arvutada selle pinna temperatuuri. Termograafia abil on võimalik ehitustehnikas teha mitmeid uuringuid ilma tarindeid avamata. Termograafia abil on võimalik eelkõige: hinnata külmasildade kriitilisust, vt. Joonis 3.1; määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust, mis viitab soojusjuhtivuse ja
annaabi.ee 
