9.aug. 1945 Fat Man 21 USA Nagasaki pommitamine 29.aug. 1949 Joe 1 22 NSVL 1. NSVL-i test 3.okt. 1952 Hurricane 25 Suurbritannia 1. Suurbritannia test 1.nov. 1952 Ivy Mike 10,400 USA 1. "avalik" termotuumarelva test 12.aug. 1953 Joe 4 400 NSVL 1. NSVL vesinikupommi test 1.märts 1954 Castle Bravo 15,000 USA 1. "avalik" termotuumarelva test; (Õnnetus radioaktiivne tolm) 22
heeliumiks. On sündinud täht. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saaksime seda energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Tooraine probleemi poleks, sest ¾ maakera pinnast on kaetud veega, kus on külluses vesinikku. Ka jäätmete probleemi poleks. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on kordi võimsam kui aatomipomm! Tuumareaktsioonid. 27 13 Al +01n11 24 Na +24He Tuumareaktsioonide lahendamisel on ette antud neljast protsessis osalevast/tekkivast elemendist 3 koos nende tuumalaengute ja 6 C +1 H 6 C +1 positron 12 1 13 0 massidega
Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on võimsam kui aatomipomm. Näiteid tuumareaktsioonidest: + ++ ++ ++ + + 11. teema - tuumaenergia kasutamine 1. Orgaanilise päritolu leidude vanuse määramine Aluseks on süsiniku radioaktiivse isotoobi sisalduse mõõtmine radioaktiivse süsiniku meetod 2. Kiiritusravi ehk radioteraapia Vähirakud on tundlikud tuumakiirgusele. 3
1948 Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites. 1948 Bondi, Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise mudeli. 1949 John von Neumann arvutab ENIACi abil pii 2 037 komakohta. 1950 Oort arvab, et päike on ümbritsetud tohutu komeetide pilvega. 1950 Alan Turing pakub välja testi, mis oleks masina intelligentsuse kriteeriumiks. 1952 Esimest korda katsetatakse termotuumarelva. 1952 Donald Glaser konstrueerib esimese mullikambri. 1952 Rosalind Elsie Franklin uurib röntgendifrakstsiooni abil DNA struktuuri ja väidab, et selle tugiahel asub välisküljel. 1953 Charles Townes valmistab esimese maseri. 1953 Watson ja Crick avastavad DNA struktuuri. 1953 Ewing ja Heezen avastavad Vaikse ookeani keskmäestiku. 1953 Stanley Miller näitab, kui juhtida välku läbi anumate, milles on
tuumaelektrijaamades. Energeetika haru, mis on pühendatud tuumaenergia kasutamisele, on tuumaenergeetika. Tehnika haru, mis tegeleb tuumaenergia rakendamisega, on tuumatehnika. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 14 Aatomipommi ja termotuumarelva ehituse põhimõtted selle seos aatomi ehitusega. uumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi
Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. 18. vesinikupomm, Vesinikupomm Tuumade lõhustumisel rajaneva pommi võimsust ei saa eriti suurendada, sest raske ja ka ohtlik on hoida pommis tuumamaterjali, mille üldkogus ületab kriitilise. Ka pommi lõhkejõud on väike, sest enne ahelreaktsiooni lõppemist paiskub selles olev tuumaaines laiali
annaabi.ee 
