tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist kontrollsüsteemide efektiivset toimimist Kaja Rahu 12 Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksiinidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toiduainetööstuses rakendatakse suhteliselt harva Kaja Rahu 13 Toiduohutuse tagamisel on esmane vastutus käitlemisettevõttel ning järelvalveinstitutsioonide ülesandeks on teostada järelvalvet toodangu, tootmise impordi ja turustamise üle Kaja Rahu 14 Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad (1) Inimene. Inimesel asuvad toidumürgistust
organismid, mis satuvad toiduainete kaudu inimese organismi ning hakkavad seal paljunema ja toksiine tootma. Teiseks võivad mikroorganismid (nii bakterid kui mikroseened) sattununa toiduainetesse toota toksiine ning seega kutsuvad toidu- mürgistuse esile toiduga organismi sattunud toksiinid, ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus,
Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele; see on kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduaines. Kestevpastöriseerimine temperatuuril 63-65ºC hoideajaga 30 minutit põhjustab kõige vähem muudatusi piima füüsikalis-keemilistes omadustes. Säilivad vitamiinid ja maitseomadused. Protsessi puuduseks on termoresistentsete mikroorganismide ja spooride säilimine kuumtöötlemise käigus. Lühiajaline pastöriseerimine temperatuuril 72-75ºC hoideajaga 15-20 sekundit ja hetkpastöriseerimine temperatuuridel üle 80ºC toimuvad plaat- või torusoojusvahetis pideva protsessina Protsess on nime saanud Louis Pasteuri järgi. Steriilimine on söötmete, töövahendite ja teiste materjalide vabastamine mikroobidest ja bakterite eostest ja nende spooridest.
inimese organismi ning hakkavad seal paljunema ja toksiine tootma jne. Teiseks võivad mikroorganismid (nii bakterid kui mikroseened) sattununa toiduainetesse toota toksiine ning seega toidumürgistuse kutsuvad esile toiduga organismi sattunud toksiinid, ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine tagamaks toiduohutust ei oma 100% efektiivsust, kuna toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksiinidega, mis reeglina hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toiduainetetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. 5.3 Artikkel: Kuidas säilitada toidu külmaahelat Et toit säiliks võimalikult kaua ega rikneks liiga ruttu, tuleb poest osta värsket kraami ja tagada poest koju transportimisel head tingimused ehk säilitada külmaahel. Külmaahelana mõistetakse toidu säilitamist tootja määratud temperatuuril kuni toidu tarbimiseni.