või kõrgendatud temperatuuri. · Sageli on mehaaniliste omaduste maksimaliseerimiseks vajalik järelkõvendmine, eriti siis, kui kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri Tg. · Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Võrdlus termoplastidega. Tabel 5.osa lk 16. 2. Epoksüvaigu saamise klassikaline reatsioon: reak. võrrand 5.osa lk 2 (esimene). 3. Epoksüvaikude omadused: · Suur kõvadus ja tugevus · Hea adhesioon enamiku materjalidega · Vee ja kuumakindlus · Kõvenemisel ei teki lendprodukte, järelikult kontraktsioon ja sisepinged on väiksed · Rabedus (hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad
POLÜETÜLEEN (PE) Polüetüleen on etüleeni termoplastpolümeer. Maailma levinuim plastmass kujutab endast valget vahtjat massi, mis on keemiliselt vastupidav, külmakindel, isoleeriv ja amortiseeriv, pehmeneb soojendamisel (temperatuuril 80—120°С), tahkub jahutamisel ning on minimaalse adhesiooniga. Polüetüleeni saadakse etüleeni polümeriseerumisel (Remichem, n.d.). Polüeteeni kaubanduslik kasutatavus on piiratud, kuna tema sulamistemperatuur on madal võrreldes teiste termoplastidega. Polüeteen ei ime vett üldse, gaas ja veeaurude läbilaskvus on madalam kui teistel plastidel. Päikesevalguse käes muutub polüetüleen rabedaks. Seda kasutatakse peamiselt pakendites (kilekotid, kilekiled, geomembraanid, konteinerid koos pudelitega jne) (Wikipedia, Polyethylene, n.d.). Polüeteen on klassifitseeritud mitmesugustesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi (Vikipeedia, Polüeteen, n.d.). Eristatakse: HDPE (high density polyethylene)-kõrgtihe polüetüleen
Epoksüplaste kasutatakse elektri-, soojus- ja heliisoleermaterjalina ning hermetiseeriva täitematerjalina, masinaosade ja vaumudelite, monoliitsete põrandate ja teekatete valmistamiseks ning remonditöödel. Epoksüplaste iseloomustab: *Suur kõvadus ja tugevus *Hea adhesioon enamiku materjalidega *Vee- ja kuumuskindlus *Kõvenemisel ei teki lendprodukte, järelikult kontraktsioon ja sisepinged on väikesed *Rabedus (siiski hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad (dioktüülftalaat). Probleemideks on epoksüplastide jäikus ja rabedus elastomeeridega segamine näiteks ei anna piisavalt efekti. Multifunktsionaalsed epoksüüdid Näide 1: Epoksüdeeritud novolakid baseeruvad epikloorhüdriiniul ja PF vaigul. Eelisteks on parendatud termiline ja keemiline vastupidavus, võrreldes klassikalise epoksüvaiguga; klaasistumistemperatuur on kõrgem. Keemilise püsivuse tõttu kasutatakse seda materjali
Kuna termoplastid on kerged, eelistavad insenerid just neid metallide ees Termoreaktiivsed plastid (inglise k. ,,thermoset") on polümeerid, kus kahe komponendi (2K) reaktsiooni, katalüsaatori või temperatuuri mõjul toimub vaigu võrgustumis- ja kõvenemisprotsess. See on pöördumatu reaktsioon. Reaktoplastide kuumutamisel nende plastsus (vormitavus) ei parane, vaid plast ,,sulab kokku". Reaktoplastid ei põle. Need plastid on termoplastidega võrreldes tunduvalt kuumuskindlamad ja hapramad. Termoreaktiivseid plaste saab ainult mehhaaniliselt töödelda. · Plastikute taaskasutus. Mis see meile annab? Katsuge mõelda, kui palju energiat plasti tootmine nõuab ja kui palju ta siis nõuab, kui seda taaskasutatakse? Plastiku taaskasutamisega on võimalik säästa 88% energiat võrreldes sellega, kui valmistada materjali algsest toormest. Ameerika Ühendriikides kasutatud ning kokku kogutud
annaabi.ee 
